JUHTKIRI Ehitushindade kasv ei tohiks jääda vaid omavalitsuste turjale

Copy
Ehitusettevõtete hinnang tellimuste portfellile langes kuuga -2 punktilt -14 punktile. Aasta varem oli indikaatori näit 8 punkti.
Ehitusettevõtete hinnang tellimuste portfellile langes kuuga -2 punktilt -14 punktile. Aasta varem oli indikaatori näit 8 punkti. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

On mõistetav, et viimase aasta jooksul raketina taevasse sööstnud ehitushinnad panevad omavalitsusi keerukate valikute ette.

Jõhvi põhikooli hoone ehitus on selle ere näide. Riik tegi juba rohkem kui viis aastat tagasi põhimõttelise otsuse, et annab Jõhvile uue koolimaja ehitamiseks viis miljonit eurot. Siis tundus see suure võiduna. Vald pidi omalt poolt võluma välja vaid ühe miljoni.

Kui ligemale kaks aastat tagasi tuli otsus, et riigilt tuleb 1,5 miljonit jalgpallihalli jaoks, näis see samuti hea kingitusena. Kuna halli rajamine pidi maksma minema kaks miljonit, siis pool miljonit pigistaks vald oma tuludest ikka välja.

2022. aasta suve hakul on aga reaalne seis selline, et riigi toetus neile kahele objektile on sama suur nagu aastaid tagasi, aga vald peab nende kahe ehituse peale oma raha kulutama plaanitust mitu korda rohkem.

Vallajuhtide soov tõmmata pidurit jalgpallihalli rajamisele tuleneb kartusest, et vald võib end lõhki laenata ja kui korraga nii kooli kui halli ehitada, võivad mõlemad ühel hetkel pooleli jääda. Samas on ka volikogus kõlanud väljaütlemistest tunda, et jalgpallihalli kiputakse pidama eelkõige opositsioonis oleva Keskerakonna projektiks. Eks see osaliselt seda oligi, arvestades, kuidas see rahaeraldus ajastati samale ajale, mil Jõhvi vallavanemaks toodi Valgast keskerakondlane Jüri Konrad. Aga enamikul regionaalsetest investeeringutest on poliitiline silt küljes. Olulne, et üks vajalik ehitis on piirkonnas juures ja aastaid hiljem ei pööra sellele, millise erakonna toel see raha tuli, enam keegi suurt tähelepanu. 

Keskerakondlaste liider Naumkin ei aita samas halli valmimisele kuidagi kaasa, kui põrutab vaid, et olgu olla, ja süüdistab kujunenud olukorda mõistmata lahmides praegusi võime.

Riik ei peaks ehitushindade kasvu vaid omavalitsuste turjale jätma. Hindade kasv on käibemaksu näol toonud riigile enneolematult palju lisatulu, mida linnad ja vallad ei saa. Ehitushindade kasvu tuleks osaliselt hüvitada ja raha kasutamise tähtaegu pikendada.

Kui  vabariigi valitsus märtsis Ida-Virumaal istungit pidas, otsustas ta muuhulgas eraldada lisaraha Narvale ja Kohtla-Järvele koolimajade ehituse kallinemise korvamiseks. Ka Jõhvi peaks taotlema valitsuselt lisaraha põhikooli ehitamise lõpetamiseks.

Jalgpallihalli ehitusest loobumine oleks halb ka seetõttu, et selleks on juba üle 100 000 euro kulutatud. Seda halli on vaja, sest Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas tegeleb selle kogu maailmas kõige populaarsema alaga sadu noori. 

Tagasi üles