KAJA KALLAS ⟩ Üleminek eestikeelsele haridusele peab toimuma võimalikult kiiresti

Peaminister Kaja Kallas. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ütlesin teile eelmise valitsuse moodustamisel mandaati küsides ja kordan seda ka täna: tahan, et Eestis oleks inimestel hea elada, hea mõelda, hea töötada, hea lapsi kasvatada, hea nautida meie kaunist loodust. Tahan näha Eestit naeratamas, mitte kulm kipras ja rusikas taskus nurka tõmbumas. Tahan näha Eestit, mis on valla uutele ideedele ja huvitavatele arvamustele. Eestit, mis liigub tulevikku julge, avara ja targa pilguga.

Uue valitsuse ees seisvatest ülesannetest kõige olulisemad ongi tagada meie julgeolek, rakendada meetmeid energiakriisi ohjeldamiseks ning aidata inimestel kiire hinnatõusu tingimustes igapäevaeluga toime tulla.

24. veebruar muutis maailma väga pikaks ajaks, võib-olla isegi igaveseks. Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu on tegelikult Venemaa sõda kõigi riikide vastu, kes usuvad reeglitel põhinevasse, vabadusele ja õigusriigile tuginevasse maailmakorda.

Kui me ei investeeri täna meie kaitsevõimesse, teeb tulevikus investeerimisotsuseid meie eest keegi teine.

Sellega seoses tahangi peatuda uue loodava valitsuse vaata et kõige olulisemal ülesandel, Eesti pikaajalise julgeoleku tagamisel. Selleks on täielik eestikeelsele haridusele üleminek võimalikult kiiresti.

Eestikeelsele haridusele üleminek hõlmab väga mitmeid Eesti ühiskonna ees seisvaid probleeme: haridust, julgeolekut, majandust, ühiskonna lõimumist. Seega on Eesti pikaajalise toimimise mõttes see reform hindamatu.

Eestikeelsele haridusele üleminek oleks pidanud toimuma juba ammu, aga paraku ei ole seda reformi suudetud viimase 30 aasta jooksul ellu viia.

Ärgem eirakem fakti, et Venemaa agressioonide puhul naaberriikide vastu on olnud esmaseks ettekäändeks vajadus kaitsta neis riikides elavaid venekeelseid inimesi. Eestikeelsele haridusele üleminek oleks pidanud toimuma juba ammu, aga paraku ei ole seda reformi suudetud viimase 30 aasta jooksul ellu viia.

Uus valitsus võtab eestikeelsele haridusele üleminemist tagavad tegevused ette kohe, alates sellest sügisest. Lisaks esitame veel selle aasta sees parlamendile eelnõu, mis saab aluseks, et üleminek lasteaedades ja koolides käivituks juba 2024. aastal. 2030. aastaks on kogu haridus Eestis riigikeelne, eestikeelne.

Kui kaitseinvesteeringud ja eestikeelsele haridusele üleminek on otseselt meie julgeolekut puudutavad valdkonnad, siis pisut kaudsemalt on seda ka inimeste toimetulek. Seda enam, et üks osa inimeste toimetulekust on otseselt seotud Venemaa-poolsete energiakandjate hinna manipuleerimisega.

Eestlased on pikka aega olnud börsiusku rahvas ja elektriturul börsipaketiga liitunud on pikki aastaid saanud nautida erakordselt madalaid elektrihindu. Tagantjärele tarkusega võib isegi öelda, et võib-olla on hinnad olnud liiga madalad ja seetõttu on vajalikud investeeringud jäänud energeetikasse tegemata. See kombinatsioonis Venemaa manipulatsioonidega on kaasa toonud hüppelise energiahindade kasvu, mille pidurdamist ja vähenemist lähiaastatel paraku näha ei ole. Seepärast on oluline aidata Eestimaa inimestel sügistalvisel kütteperioodil oma energiakulusid kontrolli all hoida.

Uus valitsus seab eesmärgiks võtta vastu elektrituruseaduse muudatused, millega loome kodutarbijatele võimaluse osta elektrit universaalteenusena. Selleks kohustame Nord Pooli Eesti piirkonnas turgu valitsevat seisundit omavat ettevõtjat müüma toodetud elektrit Eesti kodu- ja väiketarbijatele ning kõigile elektri edasimüüjatele hinnaga, mille on kooskõlastanud konkurentsiamet ning mis arvestab süsinikuheitme ja teiste tootmiskulude ning mõistliku kasumiga.

Kuivõrd börs on pikalt Eesti inimestele toonud madalad elektrihinnad, ei taha me last koos pesuveega välja visata. Seetõttu peab kavandatav eelnõu olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja riigiabi reeglitega, kohtlema kõiki turuosalisi ja elektriteenuse edasimüüjaid võrdselt ning ei tohi takistada Eesti üleminekut taastuvenergiale.

Lisaks inimeste toetamisele on oluline keskenduda ka pikaajaliste probleemide lahendamisele. Seetõttu oleme koalitsioonis kokku leppinud ka meetmetes, mis aitaksid investeeringuid energeetikasse soodustada. Näiteks planeerimisprotsesside lihtsustamine, liitumisvõimsuste pudelikaelade lahendamine ning korter- ja eramajade rekonstrueerimise toetamine. Oleme eesmärgiks seadnud selle, et juba 2030. aastal toodame sama palju taastuvenergiat, kui tarbime elektrina.

Teine suur samm, mida uus valitsus teeb inimeste toimetuleku toetuseks, on lastetoetuste, üksikvanema toetuse ja lasterikka pere toetuse tõstmine olulisel määral. Koalitsioonileppe läbirääkimiste käigus leidsime Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega kompromissi, mis rahuldab kõiki osapooli ja samas ei ole riigieelarve seisukohast meile üle jõu käiv.

Kolmas komponent inimeste toimetuleku tagamiseks sisaldab endas erinevaid meetmeid, nagu tulumaksuvaba miinimumi kasv 30% ja inimeste koormuse vähendamine pikaajalise hooldusteenusega seoses.

Kui vaadata uue valitsuse koalitsioonilepet tervikuna, siis võikski ehk aastate pärast kõigile meelde tulla: mitte see, et valitsuslepe sündis Viljandis, vaid see, et see valitsus andis olulise tõuke eestikeelse hariduse arengule alates lasteaiast kuni ülikoolini. Uue sündiva valitsuse eesmärgi võib kokku võtta meie põhiseaduse preambuli kohaselt: Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide loodav valitsus kavatseb kõikumatus usus ning vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Lühendatud Kaja Kallase kõnest riigikogus uuele valitsusele volituste andmise eel.