:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2022/08/05/14741391t1h3dab.jpg)
Narva lähedal jõe ääres postamendil kõrguv viisnurgaga tank on varjutanud sel nädalal Eestis kõik teised teemad.
NÄDALA KUJU ⟩ Tank
Retooriliselt võib ju küsida, kas midagi muud polegi enam tähtis. Eks ikka on, aga kõik märgid näitavad, et küsimus, kuidas õnnestub valitsusel korraldada selle tanki eemaldamine avalikust ruumist, on muutunud aina põhimõttelisemaks ja läheb Eesti ühiskonnale väga tugevasti korda.
Enam ei ole vaidlust selle üle, kas vedada see tank ära või mitte. Küsimus on, millal seda tehakse ning kuidas õnnestub maandada käärivat tüli selle Eestis elava vähemusega, kes ei pea seda monstrumit mitte vägivalla ja agressiivuse sümboliks, vaid oma identiteedi osaks, mis on neile kallis ja mida nad sätivad kaitsma.
Raske on täpselt teada saada, millistel kaalutlustel Nõukogude võimud 1970. aastal ehk siis, kui teisest maailmasõjast oli möödas juba veerand sajandit, selle tanki monumendiks upitasid. Kuid tagantjärele näib see katsena kasutada seda okupatsiooni põlistava relvana ka 30 aastat pärast seda, kui Eesti on taasiseseisvunud. Sellistest relvadest tuleb demilitariseeruda.