Külastasite eelmise nädala reedel Narvat ja kohtusite seal erinevate inimestega. See käik oli otseselt seotud tanki ja teiste monumentide mahavõtmisega?
Jah. Olukorras, kus Venemaa president on teinud teisest maailmasõjast oma ideoloogilise relva, peame me rääkima nendest vanadest asjadest, millest me pole 30 aastat rääkinud. Oluline on ka öelda, et mitte Kaja Kallas ei võtnud 9. mailt ära seda konteksti, mis tal varem oli, vaid Vladimir Putin.
Ma pole siin Narvas kohanud kedagi, kes ei mõistaks, et Putin oli see, kes tegi teise maailmasõja tähendusega midagi väga halba. Asi pole ju ainult Eestis. Kogu Lääne-Euroopa oli harjunud mõtlema, et Nõukogude Liit aitas neil vabaneda natsidest. Tegelikult võttis Putin selle kogu vene rahvalt ära, mitte ainult narvalastelt või kelleltki veel. Lääne-Euroopas on need seosed poole aastaga kadunud. Ja sellest me Narva inimestega rääkisime.
Kas on lootust, et kohapeal tekib ka mõistmine, miks need punamonumendid ära viidi?
Seda arusaamist oleme meie [ülejäänud Eesti − E.K.] ka ise liiga vähe tekitanud. Meile ju tundub, et kõik teavad, kuidas sündis tänapäeva Narva. Aga tegelikult väga paljud inimesed ei mõtle siin selle peale üldse. Paljudel Narvas puudub üldse teadmine, missugune oli esimese iseseisvuse aegne Eesti Vabariik, mis juhtus, sealhulgas Narvaga jne.
Olen vaadanud ka Butša [Ukraina linn, kus Vene armee saatis korda metsikusi − E.K.] linnapea silmadesse. Mis näoga ma talle ütleks, et meil on siin sümbolid, mida Putin kasutab, õigustamaks seda, mis selle linna rahvaga juhtus?