Kersti Kaljulaid: "Illusioon, et Narva on justkui väike Venemaa, purunes kildudeks"

President Kersti Kaljulaiu sõnul on Narva kohalik võim aastakümneid andnud oma käitumisega põhjust teda mitte usaldada, nüüd on olukord muutunud. Pildil Kersti Kaljulaid 2018. aasta augustis narvalastega vestlemas. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik / Arhiiv

Eelmine vabariigi president Kersti Kaljulaid käis Narvas kohalikele selgitamas, miks oli tarvis Nõukogude tank ja teised sõjamonumendid minema viia, ning ütles intervjuus Põhjarannikule, et kohalikud tahavad nendel teemadel rääkida ning seda on võimalik rahulikult teha.

Külastasite eelmise nädala reedel Narvat ja kohtusite seal erinevate inimestega. See käik oli otseselt seotud tanki ja teiste monumentide mahavõtmisega?

Jah. Olukorras, kus Venemaa president on teinud teisest maailmasõjast oma ideoloogilise relva, peame me rääkima nendest vanadest asjadest, millest me pole 30 aastat rääkinud. Oluline on ka öelda, et mitte Kaja Kallas ei võtnud 9. mailt ära seda konteksti, mis tal varem oli, vaid Vladimir Putin.

Ma pole siin Narvas kohanud kedagi, kes ei mõistaks, et Putin oli see, kes tegi teise maailmasõja tähendusega midagi väga halba. Asi pole ju ainult Eestis. Kogu Lääne-Euroopa oli harjunud mõtlema, et Nõukogude Liit aitas neil vabaneda natsidest. Tegelikult võttis Putin selle kogu vene rahvalt ära, mitte ainult narvalastelt või kelleltki veel. Lääne-Euroopas on need seosed poole aastaga kadunud. Ja sellest me Narva inimestega rääkisime.

Kas on lootust, et kohapeal tekib ka mõistmine, miks need punamonumendid ära viidi?

Seda arusaamist oleme meie [ülejäänud Eesti − E.K.] ka ise liiga vähe tekitanud. Meile ju tundub, et kõik teavad, kuidas sündis tänapäeva Narva. Aga tegelikult väga paljud inimesed ei mõtle siin selle peale üldse. Paljudel Narvas puudub üldse teadmine, missugune oli esimese iseseisvuse aegne Eesti Vabariik, mis juhtus, sealhulgas Narvaga jne.

Olen vaadanud ka Butša [Ukraina linn, kus Vene armee saatis korda metsikusi − E.K.] linnapea silmadesse. Mis näoga ma talle ütleks, et meil on siin sümbolid, mida Putin kasutab, õigustamaks seda, mis selle linna rahvaga juhtus?

See on kummaline, et 31 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist paljud ei tea, mis Eesti ajaloos juhtus, ometi peaks ju hariduses nii eesti kui vene koolis olema üks õppekava?

Jah, aga see on emotsioonitu õpe. Ma võin kah õppida Prantsuse revolutsiooni, aga see ei kõneta mind. Kõnetavad tõeliste inimeste päris lood. Tulen mina Narva ja räägin oma perekonna lugusid, tulevad teised eestlased ja räägivad omi. Me ei saa öelda Narva inimestele, et nad peavad ise kõigest aru saama. Me peame sellega tegelema.

Kuidas saab teha nii, et see rääkimine ja selgitamine ei läheks üle propagandaks?

Ma ei tunne, et ma teen propagandat, kui räägin, et minu vanaema oli 9 aastat Norilskis. Istun inimestega siin ja kuulan, kuidas kellegi vanaisa oli lahingutes Kurski kaarel. Me saame kokku leppida selles, et see kõik, mis oli, ei ole ju meie vastutada. Ja meil ei tulene sellest ka kohustust üht- või teistmoodi seda maailma mõtestada. Selles oleme kõik vabad.

Kas tundsite Narvas ka kibestumust või solvumist Eesti riigi suhtes nende monumentide äraviimise pärast?

Ei. Tundsin seda, et mõned inimesed oleksid tahtnud siin koos Narva linnavõimuga seda teemat rohkem arutada. Aga ütlesin ka ausalt, et Narva kohalik omavalitsus on aastakümneid olnud selline, kelle suhtes ongi olnud keeruline uskuda, et räägitud jutud ja kokkulepped saavad teoks. Ka mina palusin kunagi Narva juhte, et Tiimanni ja Daumani tänava nimed ära muudetaks, aga seda pole juhtunud. Siis ei saa ju täit usaldust olla teiselt poolt.

Praegune volikogu on väga palju muutunud ja Narvas on juba 2024. aastaks koolireform tehtud. Kõik lapsed lähevad kas keelekümblus- või eestikeelsesse klassi. Lasnamäe peaks tulema Narvalt õppima, kuidas neid asju tehakse. Aga sellised asjad ei paista välja, kui teemaks on monumendid.

Minu meelest said inimesed ka aru, et nende monumentidega tuleb kiiresti tegutseda, et provokatsioonid ülekäte ei läheks, sest provokaatoreid ju oli.

Mina rääkisin sellestki, et me mäletame, mis juhtus kunagi pronkssõduri juures, ja me ei tahtnud, et need sündmused korduksid.

Me saime üsna rahulikult neid asju arutada. See illusioon, et Narva on justkui väike Venemaa, purunes kildudeks. Aga nendest kildudest saab ehitada.

Ees on monumentide teisaldamine ka Kohtla-Järvel, Sillamäel, Kiviõlis ja mujalgi, mis võib samuti kirgi kütta. Kuidas seal tegutseda, et kõik rahulikult läheks?

Mina ei saa rääkida Eesti valitsuse eest. Tean, et valitsus on langetanud otsuse need monumendid avalikust ruumist kõrvaldada. Kuidas seda teha, on valitsuse otsustada. Tulin Narva sellepärast, et tundsin, et pean tulema ja rääkima. Nägin, et inimesed tahavad minuga rääkida, ja kui mind kutsutakse, siis ma ikka tulen. Ma olen ikka veel Eesti rahva jaoks olemas.