N, 1.12.2022

DMITRI DMITRIJEV ⟩ Jalgpallihallide ehitamisest loobumine on vastutustundetu

Dmitri Dmitrijev
Jalgpallihallide ehitamisest loobumine on vastutustundetu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: author: Ernest Bondarenko

Eelmisel nädalal avaldas kultuuriministeerium uuringu, millest selgub, et mitteaktiivsed või väheaktiivsed on 57 protsenti õpilastest ning 58 protsenti täiskasvanutest. Midagi üllatavat neis arvudes ei olnud − rasvunud ja mugavuselust viimast võtvate inimeste suurenevast hulgast on aastaid räägitud.

"Eesti vajab liikumispööret − süsteemset liikumisharjumuste muutmist, et kogu Eesti liiguks. Piisav liikumine on üks lihtsamaid, efektiivsemaid ja odavamaid tervelt elamise viise," kuulutas värske kultuuriminister Piret Hartman seepeale. Mõni päev hiljem teatas seesama minister, et valitsus ei toeta Viimsi ja Jõhvi jalgpallihalli ehitamiseks lisaraha eraldamist. Kuidas siis edasi?

Neli halli valmis

Nädal aega tagasi lõhkas Eesti kuni 19aastaste noormeeste jalgpallikoondis Poolas üllatuspommi, kui Euroopa meistrivõistluste valikturniiri raames alistati Itaalia 2:0! Saapamaa täiskasvanute koondis on mäletatavasti valitsev Euroopa meister. See näitab, et meie jalgpallil on lootust.

Jah, Eesti rahvusmeeskonnal ei ole praegu parimad ajad, kuid järjest rohkem meie noori talente leiab tee välismaiste tippklubide akadeemiatesse. Mõistagi on piiri taga tugevam konkurents ja suuremad võimalused tulevastele tööandjatele silma jääda.

Kuid usutlustes rõhutavad jalgpallurid ka suuri erinevusi treeningutingimustes. Islandi jalgpallihallide näidet on siinses meedias korduvalt rõhutatud, kuid eeskujude otsimiseks ei pea nii kaugele kiikama. Ka Soomes, Rootsis ja Norras on aru saadud, et talvistes tingimustes "uisutamisega" suurt kala ei püüa.

Vabariigi valitsus on andnud Ida-Virumaa jalgpalluritele ühese sõnumi: talvel jätkuvad treeningud lahtise taeva all, paukugu väljas kasvõi 20kraadine pakane.

Keskerakonna algatatud projekti "Jalgpallihall igasse maakonnakeskusesse" toel on valminud hall Haapsalus, Viljandis, Tartus ja Raplas. Tuleval aastal jõuab sama kaugele Pärnu. Riigipoolne raha lisaks Jõhvile ja Viimsile on eraldatud ka Rakverele, Narvale, Paidele, Jõgevale ja Kuressaarele.

Siinkohal tuleb rõhutada, et jalgpallihall pakub eriti just talvistes tingimustes mugavaid treeningutingimusi ka kooliõpilastele ja teiste spordialade harrastajatele. Seetõttu pean valitsuse otsust vastutustundetuks ka praeguses kiiresti muutuvas olukorras. Maksulaekumine on prognoose märkimisväärselt ületanud, küsimus on ainult prioriteetides! On suur oht, et omavalitsustel käib riigi lisaabita niivõrd mastaapsete projektide elluviimine üle jõu.

Jõhvi jalgpallihall löögi all

Jalgpallihallidele lisaraha andmata jätmine peegeldab ilmekalt praeguse vabariigi valitsuse suhtumist kohalikesse omavalitsustesse. Ka käimasolevas energiakriisis ei ole linnadele ja valdadele toetusi ette nähtud. Saage ise hakkama!

Vabariigi valitsus on andnud Viimsi ja Jõhvi (aga ka laiemalt kogu Ida-Virumaa) jalgpalluritele ühese sõnumi: talvel jätkuvad treeningud lahtise taeva all, paukugu väljas kasvõi 20kraadine pakane. Narva Transi meeskonnal ei jäänud näiteks mullu muud üle kui Haapsallu treeningulaagrisse sõita. Sama pidi tegema ka praegu Eesti meistrivõistluste U19 eliitliigas esimesel kohal olev Ida-Virumaa FC Alliance meeskond.

Kas sellises olukorras võtab Jõhvi vallavõim ennast kokku ja teeb positiivse otsuse jalgpallihalli ehitamise jätkamise kohta või pigem loobutakse sellest võimalusest ning seega ka 1,5 miljonist eurost, mis oli Keskerakonna juhitud valitsuse poolt selle projekti jaoks riigieelarves ette nähtud?

Jõhvi jalgpallihalli kohal on tumedad pilved olnud pikemat aega, sest loobumissoovi märke oli näha ka varem. Viimane uudis, et Jõhvi loobus lõplikult jäähalli rajamisest, viitab ka kohalike omavalitsuste äärmiselt piiratud ressursile. Igatahes loodan südamest, et nii Narva linnapea Katri Raik kui ka Jõhvi vallavanem Maris Toomel leiavad võimaluse, et saame süsteemselt tegelda jalgpalli kui spordiala ning laiemas mõttes noorte tervise arendamisega.

Suurt pilti vaadates hakkab Reformierakonna poliitikategemine järjest rohkem eristuma Keskerakonna inimkesksemast lähenemisest. Tallinna haigla ja Rohuküla raudtee ehituselt võeti suve hakul raha ära, hiljaaegu saime lugeda, et tee-ehitajad peavad läbi ajama minimaalsete vahenditega ja seega küsimärgi all on neljarealiste teede ehitus. Samuti on ettevõtjad jäetud energiakriisi meelevalda.

Mis järgmiseks? Tasuta ühistranspordi kaotamine?

Märksõnad
Tagasi üles