KAJA KALLAS ⟩ Eelarve märksõnad on riigikaitse ja Eesti inimesed

Kaja Kallas, peaminister, Reformierakond Foto: Tairo Lutter / Scanpix

Maailm ei ole viimase 60 aasta jooksul olnud kunagi nii lähedal suurele sõjale. Venemaa on kiskunud väga ohtlikku julgeolekukriisi nii Euroopa kui tegelikult kogu maailma. Sellises olukorras on Eesti valitsuse ainumõeldavad eelarveprioriteedid riigikaitse ja inimesed.

Venemaa vallapäästetud sõda koosneb rohkemast kui otsesest agressioonist teise riigi vastu, mitte ainult tapmistest, pommitamistest, vägistamistest, ühishaudadest ja libareferendumitest. Lisaks kõigele sellele peab Venemaa energiasõda kogu Euroopa ja maailma suunal, lootuses, et energiakriis paneb demokraatlike riikide valijad ja juhid kahtlema Ukraina abistamise vajalikkuses. Ühes võime päris kindlad olla: kui langeb Ukraina, siis on ohus kogu Euroopa.

Meie teame oma valusast ajaloost, mis juhtub, kui kurjus võidab ja väikesed riigid neelatakse suure poolt. Seetõttu ei tohi me käituda nii, nagu Putin eeldab. Me peame valitsema nii, et meil on raha oma julgeoleku tagamiseks, raha oma elanikkonna toetamiseks ja meil peab olema raha ka Ukraina abistamiseks. Selleks on vaja, et iga inimene mõistab põhjust, miks sellel talvel on meil kõigil rahaliselt raskem kui eelnenud aastatel.

Me peame valitsema nii, et meil on raha oma julgeoleku tagamiseks, raha oma elanikkonna toetamiseks ja meil peab olema raha ka Ukraina abistamiseks.

Praegusel hetkel on kogu maailma areng saanud tagasilöögi ja Eesti ei ole sellest maailmast kuidagi eraldi seisev. Me ei saa ennast muust maailmast eraldada ja ette kujutada, et meie mured oleksid väiksemad, kui me lahkuksime Euroopa Liidust, NATOst või minu pärast kas või elektribörsilt. Vastupidi, koos suudame ka praeguse tagasilöögi ületada, üksi olles oleme kerge saak oma agressiivsele naabrile.

Sellistes olukordades ujuvad ikka välja nii-öelda lihtsate lahenduste pakkujad. Eestlased on alati suutnud olla ratsionaalsed ning näha seost põhjuse ja tagajärje vahel. Olgem siis ratsionaalsed seegi kord ja ärgem laskem ennast hullutada ka siin [riigikogu] saalis aeg-ajalt kõlavatest lihtsatest loosungitest.

2023. aasta riigieelarve tulude maht on 16 miljardit eurot, mida on 16% rohkem kui 2022. aasta riigieelarves koos lisaeelarvega. Kulude maht on 17 miljardit eurot, seda on tänavusest 18% rohkem. Investeeringuid teeme 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal.

Eelarve koostamisel lähtus valitsus kahest suurest prioriteedist: Eesti riigi ja rahva julgeolek on tagatud ning meie inimesed on hoitud. 2023. aastal ületame aastase kaitsekuluga esimest korda 1 miljardi euro piiri, mis moodustab 2,82% sisemajanduse kogutoodangust. 2023. aasta kaitsekulu on üle 41% suurem kui 2022. aasta kaitsekulu. Väga oluline on valitsuse tehtud otsus keskmaa õhutõrje arendamiseks. Senini puudunud võimearendusega oleme juba alustanud ja esimesed pakkumised peaksid saabuma juba oktoobris. Väikese, aga digiteadliku riigina investeerime küberturbesse täiendavalt üle 30 miljoni euro. Kaitsekulud on investeering meie vabadusse ja see on hindamatu.

Teine oluline prioriteet selle aasta eelarves on meie inimeste toimetulek Venemaa vallapäästetud energiasõja tingimustes. Palgatõusudeks oleme ette näinud 230 miljonit eurot. Avaliku sektori üleselt on palgafondi kasv 5%, milleks kulub 60 miljonit eurot. Täiendava palgatõusu näeme ette õpetajatele, siseturvalisuse töötajatele, kultuuri- ja sotsiaaltöötajatele. Õpetajate keskmine palk tõuseb 2023. aastal ligi 400 euro võrra, ületades 2000 euro piiri. Ida-Virumaal eesti keeles õpetavate õpetajate palk arvestatakse koefitsiendiga 1,5, mis peaks tõstma kuupalga järgmise aasta sügisest 3000 eurole. Päästjatel, kellel on olnud lubamatult suur mahajäämus palkadest, tõuseb palk järgmisel aastal 36%. Samuti tõusevad ennaktempos sotsiaal- ja kultuuritöötajate ning ka politseinike palgad.

Kindlust tuleviku ees saame anda ka oma ühiskonna haavatavamatele lülidele. Eelkõige on need eakad, väikese sissetulekuga inimesed ja lastega pered. Uuest aastast on keskmine vanaduspension tulumaksuvaba. Koos erakorralise pensionitõusuga ning indekseerimisega kasvab keskmine vanaduspension 704 euroni kuus.

2023. aastal tõstame suurperede toetusi 50% ning lastetoetusi pere esimesele ja teisele lapsele 30%, üksikvanema toetust aga lausa neli korda. Peretoetuste eelarve kasvab 2023. aastal kokku 163 miljoni euro võrra. Peredele on oluliseks abiks ka 1. jaanuarist jõustuv tulumaksuvaba miinimumi tõus 654 euroni.

2023. aasta eelarves on hea sõnum nendelegi peredele, kus ühel ajal laste kasvatamisega tuleb hoolitseda ka vanema põlvkonna eest. Aastaid ettevalmistatud reform on lõpusirgel. Kui seni pidid need pered hooldekodukoha eest maksmisel ise hakkama saama, siis uuest aastast ulatab riik siin abikäe. Pikaajalise hoolduse reformiks on eelarves ette nähtud 40 miljonit eurot, mis kasvab aastate lõikes samm-sammult. Lisaks maksame kütteperioodil energiahindadega toimetulekuks inimestele toetusi mahus 100 miljonit eurot.

Selleks, et alustada 2024. aastal eestikeelsele õppele üleminekut alushariduses ning esimeses ja neljandas klassis, oleme eraldanud ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekuks eelarves 41 miljonit eurot.

Saabuv talv saab olema keeruline, aga elus on kõik suhteline. Ka hinnatõuse, valitsust ja peaministrit kirudes mõelgem sellele, et erinevalt paljudest ukrainlastest on meil kodu, kuhu pärast tööpäeva pöörduda, meil on kodudes soojus, vesi, elekter. Jah, seal on võib-olla jahedam, kui on olnud varasematel aastatel. Jah, me mõtleme läbi, mis kell ja kui palju me kasutame elektrienergiat. Aga me saame rõõmu tunda, sest meie lastel on kool, kus nad saavad konkurentsivõimelist haridust. Me oleme õnnelikud, et siin ei lenda pommid.