ALEKSEI JAŠIN ⟩ Ida-Viru vajab koolipöörde programmi

Aleksei Jašin, õpetaja, Eesti 200 juhatuse liige Foto: Erakogu

Ida-Viru maakonna noored saavad juba aastaid Eesti kõige kehvemat haridust. Tagajärjeks on kesised väljavaated kõrgkoolides ja tööturul. Lõpuks kannatab ka maakonna areng tervikuna ja piirkonda ähvardab ääremaastumine.

Peame rääkima Kirde-Eesti koolipöördest, mis toetaks üleminekut eestikeelsele haridusele ning viiks maakonna koolid vähemalt Eesti keskmisele tasemele.

Haridustaseme hindamiseks on meil kombeks vaadata PISA testi tulemusi, mille järgi Eesti haridussüsteem on kogu maailma tähelepanu keskmes. Meie õpilaste tulemused on PISA 2018. aasta uuringu järgi kõigis valdkondades riikide edetabelite tipus. Ida-Viru on aga Eesti maakondade võrdluses viimasel kohal ja seda juba 2006. aastast. Õpilaste mahajäämus teadmistes on 30 punkti võrreldes Eesti keskmisega ning 56 punkti võrreldes edetabeli esinumbri Läänemaaga.

Selline mahajäämus tähendab, et Kirde-Eesti õpilased on oma teadmistega rohkem kui aasta võrra maas oma Läänemaa eakaaslastest. Narva linna õpilaste tulemuseks 2018. aastal oli 487 punkti, mis jääb kõvasti alla nii teistele suurtele linnadele kui ka maapiirkonna koolidele.

Kui meie soov on, et Eesti riik edeneks Narvast Kuressaareni, siis peame seadma oma riiklikuks eesmärgiks koolipöörde Ida-Virumaal.

Õppijate osakaal, kes sooritavad eesti keele eksamit võõrkeelena ning saavutavad B2 keeletaseme, on Ida-Virus 36,5%, Eesti keskmine on 67,8%. Kõrgharidust omandab 6 aasta jooksul pärast keskkooli lõppu umbes 41% Ida-Viru noortest, Eesti keskmine on 46%. Inglise keele oskus jääb samuti alla Eesti keskmise. Kitsa ja laia matemaatika eksami tulemused on seejuures paremad kui Eesti üldine tulemus. Keskhariduseta jääb Kirde-Eestis umbes iga viies noor, kuid see probleem puudutab ka teisi piirkondi.

Ida-Virumaa koolid vajavad fookusesse võtmist ja reformikava, mille peamine eesmärk on akadeemiliste tulemuste ja keeleoskuse viimine vähemalt Eesti keskmisele tasemele. Kui meie soov on, et Eesti riik edeneks Narvast Kuressaareni, siis peame seadma oma riiklikuks eesmärgiks koolipöörde Ida-Virumaal.

Koolipöörde programm on kasutusel lääneriikides nüüdisaegsel kujul juba kümmekond aastat. Praeguseks on piisavalt näiteid koolipöörete edulugudest eri riikidest. Programmi eesmärk on tõsta kooli juhtimise kvaliteeti, arendada taristut ning muuta haridusfilosoofilist lähenemist. See on strateegiline mudel, mille abil parandatakse hariduse kvaliteeti probleemsetes koolides.

Ida-Virumaal on 40 üldhariduskooli ning alustuseks võib valida kuni 10 kooli, millel on kõige kehvemad PISA testi, tasemetööde ja lõpueksamite tulemused ning suurim keskhariduse mitteomandamise protsent. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga peab igale koolile koostama eraldi reformikava, tulemuslikkuse mõõdikuid ning eraldama lisaressursse. Igal aastal tuleks riiklikul tasemel hinnata, kuidas liigutakse sätestatud eesmärkide suunas, ning vajaduse korral pakkuda lisasuunamist. Õpilaste akadeemiliste ja keeleõppe tulemuste jaoks on vaja koostada eraldi reformikava, seada realistlikke eesmärke ning planeerida tegevusi, mis järk-järgult viiks õpilaste tulemusi üles.

Tõenäoliselt tuleb vahetada välja koolijuhte, kui nad ei ole suutlikud liikuma seatud eesmärkide suunas. Koolijuhid peaksid saama tippjuhi palka, mis on võrreldav erasektori juhtide palkadega.

Teiseks oluliseks komponendiks on koolikeskkond ja taristu. Investeeringute kava abil peab renoveerima olemasolevaid ruume või ehitama uusi, et pakkuda nüüdisaegseid võimalusi õppimiseks. Rohujuure tasemel koolipöörde programmi koolid peaksid pühendama rohkem aega õpilaste individuaalsele juhendamisele ning vanemate kaasamisele. Selleks peaks koolitama õpetajaid ning pakkuma neile lisapingutuse eest lisatasu.

Tegelikkuses on Eestis ka teisi koole ja maakondi, mis vajaksid lisatähelepanu ja koolipööret. Kuid eestikeelsele õppele ülemineku ning aastaid kestnud haridusliku madalseisu valguses peaksime alustama eelkõige Ida-Virumaalt. Eesti algab Narvast ning maailma parim haridus peab algama just meie piirilinnas.