Üks markantsemaid näiteid on suureks mulliks osutunud USA krüptovaluutabörs FTX, mille juht ja asutaja Sam Bankman-Fried on pärast krahhi lausa tunnistanud, et ütles "õigeid asju" ning toetas ja turundas progressiivseid vasakpoolseid vaateid üksnes selleks, et saavutada puutumatu staatus. Suur hulk USA ajakirjandusväljaandeid on pidanud möönma, et see käitumine töötas ja nullis ette kõik kriitilised küsimused, mis otsesõnu näkku hüüdsid.
Ka Eestis on krüptoraha rongile hüpanud ettevõtjate puhul märke samasugusest mainepesust.
Veel hullem on, kui ettevõtted, kelle käes on suur majanduslik võim, nagu pankadel on, lähevad turunduslikest sõnumitest kaugemale ja hakkavad ka ärilisi valikuid tegema lähtuvalt sellest, kas klient mõtleb "õigesti", tegutseb "õiges" valdkonnas, kirjutab alla samasugustele poliitilistele vaadetele ja valikutele. Eesti suured energiaettevõtted, kes väärindavad põlevkivi, on juba põrganud pankade soovimatusele nende äri finantseerida.
Majanduses saavad sellised valikud viia vaid kaugemale vabast turumajandusest ja seega ka vabast ühiskonnast ning samuti Eesti põhiseadusesse kirjutatud väärtustest. Plaanimajandus on igal pool maailmas alati vääramatult kokku kukkunud, sageli aga paraku pärast seda, kui ühiskond on juba aastakümneteks vaeseks planeeritud.
Nagu öeldud, mõnda inimest saab lollitada kogu aeg, kõiki inimesi mõnda aega − kogu aeg kõiki lollitada ei ole võimalik. Enamik tarbijaid ei oota ettevõtetelt, kellele nad teenuseid ja tooteid ostes kasumit teenivad, moraaliloenguid. Isegi tervishoiuloenguid ei oota.
Olen ise tarbijana hakanud valikuid tegema ettevõtete kasuks, kelle puhul pole kahtlust, et nad lähtuvad puhtalt kasumiteenimise motiivist. See on selge ja aus, pikas perspektiivis ka mulle tarbijana kasulik. Kui keegi tahab poliitikas kaasa teha või näidata toetust mingile maailmavaatele, siis saab osaleda valimistel, astuda erakonda või minna meeleavaldusele. Igal asjal oma koht.