P, 5.02.2023

HENDRIK AGUR ⟩ Pori pritsimine ei tee Kohtla-Järvest paremat linna

Hendrik Agur
Pori pritsimine ei tee Kohtla-Järvest paremat linna
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hendrik Agur, Kohtla-Järve linnavolikogu esimees
Hendrik Agur, Kohtla-Järve linnavolikogu esimees Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Järve uus linnapea on valitud täna nädal tagasi, sama kaua on saanud oma kohustusi täita volikogu uus juhatus. Linnapea tegeleb aktiivselt uue linnavalitsuse moodustamisega ning loodetavasti õige varsti saab ta oma uut meeskonda volikogule ka esitleda.

Seda kõike selleks, et uus hingamine, uuenev juhtimine ja tänapäevane mõtteviis linnajuhtimises saaks Kohtla-Järve välja tuua võimuvaakumist, juhtimiskriisist ja sügavast mainekahjust, mille all linn kannatab.

Kui demokraatlikus ühiskonnas valitakse kohaliku omavalitsuse juhtfiguure, siis üheks demokraatliku lähenemisviisi põhitalaks ongi see, et enamus otsustab vähemuse üle. Võimalus on seada kandidaate ning olla valitav. Tahes-tahtmata on sel viisil juhtide valiku tulemuseks see, et keegi võidab ja keegi nii-öelda kaotab. Võitja võtab vastutuse, kuid kaotaja peaks oskama ka väärikalt kaotada.

Selleks, et Kohtla-Järvele tuleksid tublid inimesed, et linnaelanikud saaksid oma linnast rõõmu tunda, oma perele siia kodu rajada, tuleb taastada usk linna arengusse.

Kahjuks me seda Kohtla-Järvel ei näe. Tunnustan sotsiaaldemokraate ja Eesti Keskerakonda Kohtla-Järvel, et nad linnapea ja volikogu juhatuse valimistel seadsid üles oma tugevad kandidaadid. Siiralt ütlen, et see oli õige ja muljetavaldav. Tugevad kandidaadid väärikatele ametikohtadele.

Valituks mitteosutunud volikogu esimehe kandidaadi Eduard Odinetsi pettumus ja frustratsioon on osutunud niivõrd suureks, et halvustavate postituste, avalduste ja sildistamiste laviinile ei paista lõppu tulevat. Ta sildistas kohe pärast valimisi Kohtla-Järve linnavõimu korruptsioonikoalitsiooniks. Halvustas volikogu esimehe riietust ja vähest kogemust. Igaühel on õigus oma arvamusele, aga kusagilt läheb piir: eetilisuses, hea- ja pahatahtlikkuses, lahmimises ja lihtsalt ärapanemises.

Mitte üheski seaduses ei ole juttu koalitsioonist või selle moodustamise kohustusest kohalikus volikogus. Võib-olla me rakendamegi Kohtla-Järvel praegu hoopis uut ja tänapäevast poliitilist kultuuri. Kuid nimetada volikogu liikmetele viidates linnajuhte ja saadikuid, kes ei ole saanud süüdistust, korruptsioonikoalitsiooniks on pahatahtlik, sobimatu ja lubamatu.

Me kõik teame, et Kohtla-Järve maine on viimase aasta ja isegi aastakümnete jooksul olnud pigem halb või väga halb. Mida see aga tähendab? Ärimees või investor, kes sooviks oma tootmise siia rajada või seda laiendada, otsustab mõne teise asukoha kasuks, see aga tähendab loomata jäänud töökohti, saamata jäänud maksutulu. Õpetaja, kes kaaluks Kohtla-Järvele tulekut, valib mõne teise koha − koha, kus on sõbralikum ja turvalisem keskkond.

Selleks, et Kohtla-Järvele tuleksid tublid inimesed, et linnaelanikud saaksid oma linnast rõõmu tunda, oma perele siia kodu rajada, tuleb taastada usk linna arengusse. Et siin elavad ja töötavad edumeelsed inimesed, kes hoolivad oma linnast ja üksteisest. Ühesõnaga tuleb tõsta linna mainet.

Seda peaksid tegema kõik. Aga mitte isiklikust solvumisest ajendatuna avalikult aina poriga üle valama. Just seda on Eduard Odinets viimasel nädalal järjekindlalt harrastanud. Miks? Kas see on kättemaks, kibestumus, midagi veel? Ei tea. Aga see on kurb, õõvastav ja häbiväärne.

Linnavolinik Valeri Korb armastab juba kolm aastat järjest meedias nagu katkiselt grammofoniplaadilt mind riigigümnaasiumi direktorina diskrediteerida, halvustada ja madaldada. Möödunud nädalal jälle − ehkki volikogu esimehe ja koolijuhi rollil ei ole lineaarset seost. Ta heitis taas ette, et riigigümnaasiumi 300 õppekohast on täidetud vaid pooled, et Kohtla-Järve õpilased sõidavad samal ajal Sillamäele, Jõhvi, Maardusse, Tallinna ja mujale... Panete tähele? Sinna, kus saab õppida vene keeles, kas täielikult või osaliselt (muide, Jõhvi gümnaasiumi õppekeel peaks sel õppeaastal viimast aastat olema osaliselt vene keel; Sillamäe gümnaasium, kus praktiliselt on jätkunud venekeelne õpe, riigistatakse ja muutused peaksid tulema ka seal järsud).

Härra Korb, jah, puhtas eesti õppekeelega gümnaasiumis ongi raske hakkama saada eesti keeles, kui linna kohalikus põhikoolis ei ole omandatud riigikeele oskust nõutaval tasemel. Pikaaegse linnajuhina peaks just see teile personaalselt olema peeglisse vaatamise koht: miks ei ole kolmekümne aasta jooksul linna koolid andnud riiklikult ettenähtud tasemel haridust? Ehkki on deklareeritud, et meil on kõik korras. Ei ole!

PISA testide tulemuste järgi on Ida-Virumaa ja iseäranis vene õppekeelega koolide (sealhulgas Kohtla-Järve) tase võrreldes ülejäänud Eestiga drastiliselt madal. Meie õpilased on oma teadmistelt aasta jagu oma eakaaslastest ülejäänud Eestis maas. Ei, meil ei ole haridus korras ja see tuleb meil korda teha! Seda tulingi mina koos oma meeskonnaga siia Ida-Virumaale tegema.

Kohtla-Järve linnal on suured lootused ja võimalused saada endale professionaalne ja hästi motiveeritud tänapäevaselt mõtlevate inimestega linnavalitsus. Me peame kõik toetama ja hoolitsema selle eest ning igaüks panustama. Kui mitte rohkemaga, siis kas või sellega, et me ei halvusta ega loobi pori Kohtla-Järve inimeste pihta, meie linna, kaudselt meist igaühe pihta. Me ei lörtsi linna mainet ega tambi seda porisse. Volikogu esimehena ütlen selgelt: aitab, stopp, nii ei tohi!

Mingem siit edasi ühtsemana, otsigem lepitust ja leebemat keelt üksteise kohta hinnanguid ja arvamusi avaldades ning mõistkem, et sõnal on suur jõud. Kasutame sõna targalt, heatahtlikult ja heast südamest sooviga asju paremaks muuta.

Tehkem Kohtla-Järvest unistuste linn, tegude linn, vahvate inimeste ja toredate algatuste linn! Nii, et siit ei sõidetaks kiirteelt mööda sinna, kus on ilusamad majad, inimesed ja tänavad, vaid et Kohtla-Järve oleks sihtpunkt või vähemalt peatuspaik, et teha siin toredaid tegusid, rääkida avatud sõbralike inimestega ja tuua siia ettevõtted, asutused ja pered.

Hendrik Aguri pöördumine linnavolikogu istungil 5. detsembril

Märksõnad
Tagasi üles