JUHTKIRI ⟩ Hirmul on suured silmad

Sinimäel valmisid ligemale kümne aasta eest kuus peremaja, kus pakutakse ööpäevaringset hooldusteenust erivajadustega inimestele. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kümne aasta jooksul on AS Hoolekandeteenused sulgenud üle Eesti suuri hooldekodusid ning rajanud väiksemaid ja hubasemaid elamisi, tuues psüühilise erivajadusega inimesed tagasi oma kodukanti ja lähedaste juurde.

Mõnes kohas vaatasid elanikud uutele naabritele võõriti, nähes neis ohtu. Aeg on näidanud, et eelarvamused ei pea enamasti paika. Samamoodi kardeti omal ajal Viru vanglat, aga kuritegevus sellest ei suurenenud.

Ka äsja valminud Narva Sepa tänava kortermaja algus oli konarlik. Ligemale kolm aastat tagasi jagas isegi linnavõim seisukohta, et sellised asutused ei peaks olema linna piirides, vaid kusagile "ära peidetud". Rahvaküsitlust, millega linnavalitsus uuris, kuhu võiks lubada elama erivajadusega inimesed, kritiseeris teravalt õiguskantsler Ülle Madise.

Õiguskantsler tuletas meelde, et õigus vabalt liikuda on ka psüühilise erivajadusega inimestel, kes ei ole endale ega teistele ohtlikud, kuid vajavad toimetulekuks tuge. Ta pani inimestele südamele, et psüühilise erivajadusega laps võib sündida igasse perre ja psüühiline erivajadus võib elu jooksul tekkida haiguse või trauma tõttu igaühel.

Ühiskonnal on olnud aega harjuda mõttega, et erivajadusega inimesed tahavad elada võimalikult tavalist elu. Suures hooldekodus polnud ju tarvis ise süüa teha ega pesu pesta. Uut tüüpi kodudes on vastutus oma toimetuleku eest inimestele nende võimete piires tagasi antud ja nad saavad tunda end väärtusliku kogukonnaliikmena.