JUHTKIRI ⟩ Sõda saatis meid läbi aasta

Ukraina põgenikud Narvas tänavu suvel. Foto: Ilja Smirnov/Põhjarannik

Tavakohaselt oleme aasta viimase lehenumbri juhtkirja ikka pühendanud teemadele, mis jäävad lahkuvat aastat enim iseloomustama ja on kõige rohkem meie eluolu mõjutanud. Tänavu võib selle kokku võtta ühe sõnaga: sõda.

Nüüd on ka meie põlvkond saanud tunda, mida tähendab, kui Euroopas kahe suurriigi vahel käib halastamatu relvakonflikt, kus tuuakse ohvriks tuhandeid inimelusid, liikvel on miljonid põgenikud ning keegi ei tea, millal ja kuidas see õudus lõpeb.

Relvakonflikte on olnud ka lähiminevikus, kuid praegusega võrreldes on need olnud väikesed ning tundunud meile kauged ja hoomamatud. Sõda Ukrainas puudutas aga meid kõiki vahetult ja valusalt. Tuues kaasa negatiivseid tagajärgi kõigis eluvaldkondades alates majandusest ning lõpetades kultuuri, sotsiaalsfääri ja haridusega.

Ent see sõda andis riigile ka põhjuse asuda tegutsema seal, kus varem mingeid samme astuda ei julgetud või ei soovitud − alates punamonumentide ärakoristamisest kuni ühtsele eestikeelsele koolisüsteemile üleminekuni välja.

Nii jube, kui see Putini korraldatud agressioon ka poleks, on ta teinud meie jaoks ka positiivseid asju: liitnud ühiskonda ning kogu vaba maailma, parandanud meie julgeolekupositsioone ning aidanud meil olla otsustavad küsimustes, mis siiani seisid otsustamatuse taga.

Meil siin Ida-Virumaal on muidugi põhjust kahetseda, et aastakümneid potentsiaalikaks peetud ja viimastel aastatel ka päris hästi käima läinud majandussuhted Venemaaga üleöö vastu taevast lendasid. Aga me peame olukorraga leppima ja pilgud mujale pöörama, sest müür idanaabriga jääb ilmselt aastateks püsima. Lootust annab see, et riik ja Euroopa Liit on tulemas appi investeerimisel siinsesse majandusse.