Olen sageli mõelnud, miks Kremli kellade kummardajad Moskva aja järgi tööle ja kooli, arstile või ükskõik kuhu mujale ei lähe? Tavaelu kulgeb ikka Eesti aja järgi, aga paugutatakse naaberriigi korra kohaselt. Nii justkui antakse mõista, et meie tahame ja teeme ja teie siin kõrval peate vaikides välja kannatama.
Aasta ringi on jutu järgi kõik meil vaesed, aga aasta lõpus on rakettideks raha piisavalt. Ka neil, kes tund hiljem paugutavad, ei paista mammonast puudust olevat. Paide linna esireformer omavalitsuse raha ei kulutanud, tegi korjanduse ja inimesed polnud kitsid: kolme tonni eest ajas pisike Paide pea kohal taeva lõõmama. Mitu Jõhvi inimest ütles ka, et sellist paugutamist nagu tänavuse aasta hakul pole ammu olnud.
Kole küll kuulata, aga ilus vaadata, ütlevad ilutulestiku pooldajad. Kahjuks nad ei mõtle, et see ilu on hetkeline, aga kahjud püsivad kaua, kui üldse kaovadki. Keegi on öelnud, et kui raha jagub, pole mõistust vajagi.
Kas mäletate aega, kui pool riiki oli Hiina laternate hulluses? Nende kaudu anti armutõotusi ja sõprusevandeid, leinati ja juubeldati. Kuni teadlased tegid selgeks, kui palju kahju need põlevad laternad tekitavad ja milliseid õnnetusi põhjustavad. Lõpuks võeti vastu tark otsus ning laternate lennutamine keelustati. Järgnes natuke pobinat, aga see vaibus peagi.
Ma ei ole keeldude ega käskude pooldaja, aga kui muidu ei saa, tuleb seda meedet kasutada. Kus ometi on meie rohelised? Muud rohepöörajad ja planeedipäästjad? Tuld purskavad lohed peaksid elama muinasjuttudes, aga kahjuks tuleb neid praegusel ajal ka ilmsi Kremli väravaist hirmutavalt palju välja elu ja ilma hävitama.
Võtame meie siin vaiksemalt, rahu pole kunagi liiga palju. Inimene pole ju loodud selliselt elama, et pärast teda tulgu või veeuputus. Minu varbad on varsti külmad, aga ometi on mulle oluline teadmine, et ka mu kääpa kohal on sinine taevas; et Alutagusel kohab veel metsi, kus on kohta lindudel ja loomadel, elamaks oma salaelu; et Eestimaal on õhku ja valgust ja vabadust.
Rakettidega paugutamine pole inimõigus, aeg oleks sellest aru saada. Sest ütlemist, et pole soovitatav, tõlgendatakse ikka lubamisena.
Tarkus tuleb tasapisi, ütleb vanasõna. Praeguseks on selge, et liiga aeglaselt ja mõnele ei jõuagi kohale.