Euroala nõrkus halvendab Eesti ekspordi väljavaadet
Nagu teada, moodustab eksport umbes 80% Eesti SKPst ja selle peamine sihtkoht on Euroopa. Ja kõrgemad intressimäärad ning madalam nõudlus seda kindlasti ei soosi. Siiani on euroala majandus pidanud raskustele vastu üllatavalt hästi. Siiski näitavad viimased kättesaadavad andmed oktoobri kohta, et kui tööstustoodang jätkas veel kasvu, siis jaemüük juba kahanes.
Senistest tulemustest oluliselt kehvemad on aga ettevaatavad indikaatorid. Kõige nigelamas seisus on eurooplaste tarbijakindlus, mis on nüüdseks langenud madalamale, kui olid selle põhjad koroonakriisi või isegi 2008.-2009. aasta finantskriisi ajal. Kiire hinnakasv on olnud Euroopa tarbijale harjumatu ja sundkulude oluline tõus halvendab oluliselt nende vaadet eluolule.
Teisalt on tööturg püsinud lausa suurepärases seisus: töötus on madal ja palgakasv kiirenenud. Tööturuolukorra väga olulist halvenemist praegu ei prognoosita, mistõttu võiks tarbijakindlus inflatsiooni aeglustumisel ka paraneda.
Meeles tuleb muidugi pidada seda, et euroala riikide sees on erinevused suured. Samuti mõjutavad Eesti majanduse väljavaadet ka euroalast väljapoole jäävad riigid, nagu Rootsi, kellele selleks aastaks prognoositakse oluliselt suuremat majanduslangust, kui on euroala riikide keskmine.
Eesti majandusolukord halveneb
Eesti väiksuse võlu ja valu on see, et mitmed euroala majanduse hädad on siia jõudnud kohale oluliselt kiiremini. Nii on näiteks tööstustoodangu langus jõudnud nüüdseks juba kahekohalise protsendini ning ka jaemüük kahaneb oluliselt kiiremas tempos kui mujal Euroopas.