Põhjarannik tõstatas omal ajal esimesena Narva kommunistlike punamõrtsukate nimeliste tänavate küsimuse. Tookord oli kalendris 3. veebruar ning aasta 2002.
Asi pole vaid tänavanimedes
"Kui Narva linn end tänavu 24. veebruaril lipuehtesse rüütab, lehvivad trikoloorid ka Daumani ja Tiimanni tänaval. Kuigi enamikule narvalastest on need tänavanimed teada, ei tea suurem osa, et Ans Dauman (Daumanis) ja Albert-August Tiimann olid tegelased, kes tegid kõik, et Eesti Vabariik sündimata jääks," kirjutasime toona.
Juba siis oli arusaamatu, miks Narva võimud pole ära muutnud Eesti Vabariiki sobimatuid kommunistlikke pärandnimesid. Ka võimud ei osanud toona meile selle kohta selgitusi anda. Nimede muutmine käis küll juba 1990ndatel, kui suur osa nõukanimedest ära muudeti, kuid millegipärast osa jäeti alles.
Sellest ajast, kui me küsimuse tõstatasime, on möödunud 21 aastat ning nüüd on kätte jõudnud ajalooline hetk, mil Narvas on lõpuks volikogu, kes suutis selle Narva jaoks piinliku lehekülje ära pöörata. Miks see nii kaua aega võttis, selle üle võib lõputult arutleda, aga üks põhjus on kindlasti selles, et Narva võim on aastaid püüdnud olla Eesti riigi ja valitsusega opositsioonis, püüdes jätta muljet, et kohalik ladvik kaitseb narvalaste huve pahatahtliku riigi eest. Küllap see on aidanud kaasa linna kapseldumisele, mille varjus on siin harrastatud korruptiivset valitsemiskultuuri. Aastakümneid siin vohanud jaga-ja-valitse-süsteemi on valijatele looritatud küll nõukogude pärandi, küll venekeelse hariduse kaitsmise, küll muude sääraste siltidega. Eks sellega on Narva võimud linna ka ülejäänud Eestist võõrandanud.
Loodetavasti on need ajad nüüd jäädavalt möödas ning Narvast on saamas tavaline Eesti linn, kus lisaks selles riigis tavaks olevale poliitilisele kultuurile saavad oma võimaluse ka avatus ning Eesti-keskne mõtteviis.