JUHTKIRI ⟩ Musta raha pillerkaaril on põhjused

Foto: Arvo Meeks / Scanpix

Kui uskuda maksuameti kahtlustusi, siis see on masendav, et iga kolmas Ida-Virumaal tegutsev ettevõte maksab töötajatele ümbrikupalka.

See tekitab eriti tuska nendes samas sektoris tegutsevates ettevõtetes, kes püüavad oma äri ajada ausalt ja kõik maksud ära maksta. Kuid kannatajad on ka töötajad, kes kaotavad selle tagajärjel mitmetes sotsiaalhüvedes. Rääkimata riigist, kel jääb aastas saamata 100 miljonit eurot.

Lisaks on ümbrikupalga maksmiseks vaja ka pettust nii-öelda toru teises otsas ehk tulude deklareerimisel, sest kust muidu seda musta raha võtta.

Samas ei tasu kõiki ettevõtteid, mis on madala palgataseme tõttu maksuameti radarile sattunud, automaatselt ka petturite hulka arvata. Osa ettevõtteid tulebki vaevu ots otsaga kokku ja maksabki sama töö eest oluliselt vähem kui näiteks Tallinnas või Tartus. Alternatiiv oleks tegevus lõpetada.

Osal töötajatel polegi samas muud valikut, kui leppida madala palgaga, millele mustalt juurde makstakse. Teine variant oleks suurendada töötute ridu ja riigilt abi saajate ringi. Töötuse määr on Ida-Virumaal niigi riigi kõige suurem ja läheneb 13 protsendile.

Ümbrikupalkade maksmist tuleb taunida. Aga selle nähtuse suur osakaal Ida-Virumaal annab märku ka vajadusest siiski rakendada piirkondlikke maksude erisusi. Eriti arvestades, et tööjõumaksud on Eestis niigi väga kõrged.

See ei tohiks olla väga keeruline rehkendus, et arvutada välja, kas riigile on kasulikum, et madalama maksumäära puhul oleks võimalikult palju inimesi ametlikult tööl ning maksaks makse, või hoida maksumäärad kõrgetena, millega kaasneb ümbrikupalga maksmine, aga ka töötuse kasv.