JUHTKIRI ⟩ Naabrivalve on muutunud ühiskonna loomulikuks osaks

Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Juba aastaid tagasi, kui Eesti ühiskond oli oluliselt vaesem ning vargused vaat et igapäevased, oli politsei sõnum avalikkusele see, et oma vara maksimaalne kaitsmine on eelkõige iga inimese enda mure. Kui varastele on jäetud ligipääs võõrale varale, siis on politseil tagajärgedega võitlemine üsna keeruline, ammugi veel varastatu kättesaamine.

Ajad on muutunud ning tegelikult on ka varguste arv paarikümne aasta tagusega võrreldes kordades vähenenud. Asemele on muidugi tulnud muud kuriteod, mis seotud interneti, panganduse ja muu säärasega, kuid kogemus räägib, et "vanad head" vargused on kiiresti meie ellu naasmas, kui inimeste majanduslik olukord halveneb.

Nii ka praegu, mil juba mõnda aega on taas olnud tõusuteel kaabli-, metalli- ja kütusevargused.

Muidugi on tänapäeval inimeste võimalused oma vara kaitsta paranenud, ent ükski tehnikavidin ei anna sajaprotsendilist garantiid pättide vastu. Ent üks väga oluline tegur kogukondliku turvalisuse tõstmiseks on inimeste omavaheline koostöö. Tänases Põhjarannikus ilmunud lugu varastejahist Kiiklas on ilmekas näide selle kohta, kuidas kohalike inimeste omavaheline suhtlus ja infovahetus aitasid kuriteod ära hoida.

Omal ajal oli naabrivalve liikumise tulek üsna erakordne nähtus, kuid tänapäeval ei kuule me sellest enam nii palju. Sest tundub, et paljudes kohtades on see turvameede muutunud kogukondade toimimise loomulikuks osaks ning paljuski ka sotsiaalmeedia toel liigub info kahtlaste tegevuste kohta inimeste seas kiiresti. See on kuritegude ennetamise vaatevinklist väga oluline.