JUHTKIRI ⟩ Mõru sünnipäevakook

Tänavune Eesti Vabariigi aastapäev on esimene, kus me "tähistame" ka Ukrainas Venemaa alustatud sõja aastapäeva. Võib igatepidi püüda neid kaht sündmust üksteisest lahus hoida, aga see on raske. Sel sünnipäevatordil on sõja ja kannatuste kibe maitse, seda enam, et nii nagu ülejäänud Euroopat, puudutab see sõda otseselt ka meid.

Ja jutt pole siin vaid sõjapõgenike vastuvõtmisest või Ukraina abistamisest, millest on palju räägitud. Jutt on meie ühiskonna sisemisest kodurahust, mille haavatavusele see sõda valusalt viitas. Ühel hetkel saime päriselt aru, kui ohtlik on meie kodumaale see, et siin elab palju inimesi, kes ei saa aru Eesti riigi mõttest, tema keelest ning kultuurist ja väärtustest.

Mida teha? Kuidas aidata neid inimesi Eesti pardale, kartmata, et nad seda paati ohtlikult kreeni ajaks, kuna neil võib olla oma arusaam õigest kursist? Ja omakorda: kuidas panna Eesti ühiskonna tuumosa mõistma neid, kes aastakümneid siin elanuna pole siiani aru saanud, et Eesti riik on päriselt olemas ning et tal on oma sihid ja eesmärgid, mis asuvad meie idanaabri omadest nii kaugel, kui see üldse võimalik on?

Tegelikult saime me ju ammugi aru, et Eestis tuleb leida erinevate rahvus- ja keelegruppide vahel ühisosa, millele ühist tulevikku ehitada. Õppisime seda nimetama lõimumiseks, kuid endalegi märkamatult muutus selle sisu enamikule inimestest kaugeks: kusagil toimuvad mingid projektid, seminarid, töötoad jne, millele saab panna nimetajaks "integratsioon", kuid lõpuks oli see mingi formaalne ametliku Eesti värk, mis tavainimestesse ei puutu.

Sõda muutis kõik. Pole palju neid, kellele nüüd ei teeks muret inimesed, kes Eestis elades ülistavad Putinit, õigustavad Venemaad ja tema sõda, seades kaude küsimuse alla ka Eesti riigi mõtte. Kas seda on võimalik muuta eestikeelse hariduse või punatankide äraviimisega? Või hoopis Eesti riigi valemi põhjalikuma selgitamisega? Ilmselt kõik kokku, kuid eesmärk on ikkagi see, et lõpuks tekiks ühine arusaam: vaielda tasub rohkem Eesti tuleviku kui mineviku üle.

JUHTKIRI ⟩ Mõru sünnipäevakook

Märksõnad

JUHTKIRI ⟩ Kõikide eksimuste vastu kindlustada ei saa

NÄDALA KUJU ⟩ Lauri Läänemets

Slaavi põhikool tahab jätkata tegevust senises koolimajas

KÜSITLUS ⟩ Kas Eesti tegi 20 aastat tagasi Euroopa Liitu astudes õigesti?

JUHTKIRI ⟩ Kui koolikonflikti ei suudeta lahendada

ÜKS KÜSIMUS ⟩ Mis eesmärgiga korraldab Jõhvi vald elanike rahuloluküsitlust?

Agressiivse Venemaa kõrval oleks tuumajaam Eestile julgeolekurisk

JUHTKIRI ⟩ Linnavalitsuse etteotsa on vaja asjatundjaid

ÜKS KÜSIMUS ⟩ Miks ei tohi teie arvates tuumajaama Ida-Virumaale ehitada?

Vene õigeusu kiriku juht vastandub Euroopa väärtusruumile

JUHTKIRI ⟩ Ühe Jõhvi arengu sümboli lahkumine

NÄDALA KUJU ⟩ Piret Hartman

KÜSITLUS ⟩ Mida teete endale tarbetuks muutunud asjadega?

ANVAR SAMOST ⟩ Kuidas olla sotsiaalselt täiesti vastutustundetu ettevõtja

JUHTKIRI ⟩ Ida-Viru saab jälle "oma" ministri

ÜKS KÜSIMUS ⟩ Millal algab Jõhvis Bornhöhe pargi rajamine?

HENEK TOMSON ⟩ Iga samm pikendab elu

JUHTKIRI ⟩ Ida-Virumaa kui Keskerakonna viimane võimukants

RIINA SIKKUT ⟩ Limonaadimaks aitab säästa tervist

ÜKS KÜSIMUS ⟩ Kuidas lahendada Narva uute tänavanimedega kaasnenud hädaabi saatmise probleem?

URVE KILK ⟩ Maa sool ei vea kunagi alt

KÜSITLUS ⟩ Kas jalgrataste ja tõukside kasutamisel peaksid kehtima rangemad piirangud?

NÄDALA KUJU ⟩ Jana Toom

JAANUS PURGA ⟩ Põlevkivisektoris ei kao märkimisväärselt töökohti

JUHTKIRI ⟩ Korruptsioon on erineva raskusastmega (1)

JUHTKIRI ⟩ Keskkonnatasude laevanina pole Ida-Virumaad üles leidnud

RAUNO PARRAS ⟩ Vajame Eestisse uusi jäähalle

ÜKS KÜSIMUS ⟩ Miks riik ei tee üleminekul eestikeelsele õppele erandit haridusliku erivajadusega lastele?

JUHTKIRI ⟩ Küsimus, kus ei ole pooltoone ega agasid

ÜKS KÜSIMUS ⟩ Kas suutsite veenda Omnivat postiasutusi mitte sulgema?

Eesti liiga kiire inflatsioon on endiselt üllatav

MIHHAIL KÕLVART ⟩ Eestisse on jäänud ainult kaks opositsioonierakonda

Nii peakski selliseid asju ajama