MART LEE ⟩ Ida-Virumaa peab muutunud oludes läände pöörduma

Mart Lee, ettevõtja, Stendal Halduse partner Foto: Erakogu

Sulgunud idaturu kõrval ootab Ida-Virumaa majandust uks Põhjamaadesse, kuid peame selle avamiseks tegema ühiselt erakordseid pingutusi ning muutma varasemaid plaane.

Eesti majanduskeskkond halvenes mullu dramaatiliselt, sest eeldus toimida Euroopa ja Venemaa vahel eduka piirikaubanduse riigina purunes täielikult.

Pean erakordselt oluliseks pingutusi, et Eesti-Vene piiriülese programmi raha suunataks nüüd ümber Kirde-Eesti arendamisse. Erinevalt näiteks Lätiga ühist piiri omavast Kagu-Eestist oleme meie täiesti kinnises nurgas. Sillamäe reisiterminali ehitamine annaks Ida-Virumaale võimaluse uute turgude avamiseks.

Eesti peab suunama vähemalt 2/3 Euroopa Liidu toetustest ettevõtluse arendamiseks väljaspool pealinna lähiümbrust. Arengu ebakõla tasandamiseks tuleb Eesti jaotada kaheks toetuste piirkonnaks: Tallinn ja Harjumaa ning ülejäänud Eesti.

Ehkki piir Venemaaga on nüüd kinni, pole see õudne ja suur kriis. Peame leidma uued sihtturud ja oma senised plaanid ümber tegema.

Kui riigi tasandil läheks läbi idee, et ettevõtetele, kes investeerivad väljaspool Tallinna ja Harjumaad põhivahenditesse üle 10 miljoni euro, rakendatakse dividendidelt makstavalt tulumaksult soodustust, elavdaks see ettevõtlust ja töökohtade loomist. Soodustus võiks olla vähemalt 10%.

Stendal Haldus sõlmis kaks aastat tagasi Narva-Jõesuu linnaga lepingu suure äri ja elukondliku kinnisvaraarenduse SeaGate rajamiseks Narva jõe kaldale: hotellid, külaliskorterid, äripinnad Ida-Virumaale kerkivate tehnoloogiaettevõtete spetsialistidele. SeaGate´i mõõtu ambitsioonikate projektide puhul kujuneks dividendi maksusoodustus võtmeinvestoritele tugevaks argumendiks isegi olukorras, kui soovime ehitada maju otse Venemaa piiri äärde.

Projekti käivitades arvestasime Euroopa Liidu ja Venemaa kasvava majandussuhtlusega. Lähtusime faktist, et Narva-Jõesuu asub Venemaa jõukuselt teise piirkonna Peterburi külje all ning seal elab viis miljonit kindla sissetulekuga inimest. Mitmed meie projektist huvitunud rahvusvahelised hotelliketid nagu näiteks Radisson ja Hilton juhtisid Läänemere piirkonna äri Peterburist. Äriplaan arvestas ligi kolmandiku mahus selliste investoritega.

Eelmise aasta alguseks jõudsime investeeringute ettevalmistamise faasi: projekteerimine, olemasolevate hoonete lammutamine, äriplaan, tasuvusuuring. Ootasime lootusrikkalt kõikide piirangute kadumist, kuid juba veebruaris varisesid lähtealuseks võetud arvutused kokku.

Statistika abil võime koostada lohutavaid tabeleid, mis näitavad, kui vähe tähendasid majandussuhted Venemaaga enne sõja puhkemist, kuid see mõjuks enesepettusena. Ida-Virumaal tunneme seda iga päev, sest Venemaa ja Valgevene ettevõtted mängisid suurt rolli. Kõik see määras Ida-Virumaa sotsiaal-majandusliku õhustiku, muu hulgas Eestisse integreerumise tempo.

Euroopa abiraha soodustas piiriülest suhtlemist Venemaaga. Kogu puhkemajandus ja turismitööstus pingutas ennekõike peterburilaste nimel, neile ehitati hotelle, nende teenindamiseks palgati inimesi. Jõukad venelased olid ühed vähesed, kes suutsid meie kandis uusi eramuid ehitada. Nüüd on nad läinud.

Meile avanesid uued võimalused

Ehkki piir Venemaaga on nüüd kinni, pole see õudne ja suur kriis. Narva-Jõesuu sotsiaal-majanduslik potentsiaal püsib endiselt kõrgel tasemel. Peame leidma uued sihtturud ja oma senised plaanid ümber tegema. Koostöös Narva-Jõesuu linnaga suudame jõuliselt edasi liikuda.

Meie poolt räägib asjaolu, et Ida-Virumaaga sarnasesse olukorda sattunud Ida-Soome piirkond otsib aktiivselt koostööd Kirde-Eestiga. Piiriülest suhtlemist toetavate fondidega saab algatada Kotka ja Sillamäe vahelise laevaliini ning rahvusvahelise lennujaama rajamise Olginasse.

Suhtlemine üle lahe naabritega saab hoo, kui loome toimivad reisiühendused. Uute turgude hõivamiseks vajame ulatuslikku keeleõpet, et meie teenindajad suudaksid heal tasemel vastu võtta turiste Põhjamaadest, Balti riikidest ja kaugemaltki. Ida-Virumaa omavalitsusjuhtide äsjane visiit Ida-Soome kolleegide juurde lõi soodsa pinnase edasiviivateks arenguteks.

Muutused vajavad aega

Rahvusvahelise äripraktika kohaselt kulub uutele turgudele sisenemiseks vähemalt kolm aastat. Suuremate arendusprojektide ajagraafikud jäävad ajavahemikku 15-20 aastat, sest majanduskeskkond toimib vaid pidevas muutumises ja iga äriprojekt kohandub turuolukorraga. Näiteks võib tuua Narva Kreenholmi, Tallinna linnahalli ja Rail Baltica.

Narva-Jõesuu linn kui ka Stendal Haldus seisavad oma plaanidega silmitsi massiivse turutõrkega, mille lahendamiseks peab vaatama Euroopa tõukefondide poole. Uued lahendused tuleb leida näiteks teede ja torustike rajamisele, mille puhul kahe aasta tagused eeldused praegu enam ei toimi.

Meie suudame teha suuri tegusid Narva jõe suudmeala muutmiseks nii Ida-Virumaa, Eesti kui ka Euroopa Liidu arengupunktiks. Omavalitsuse ja ettevõtjate koostöös saame arenguplaanid suunata uutele partneritele Skandinaavias, Soomes, Balti riikides, kuid kaugemalgi.