ELINA VISK ⟩ Kulusid tuleb kärpida, sest maksumaksjaid jääb vähemaks
23. märts 2023, 00:00
Kohtla-Järve linna 2023. a eelarve põhitegevuse tulude kogumahuks on kavandatud 51 396 519 eurot, suurenemine võrreldes 2022. aastal ettenähtud eelarve tuludega on 5,2%.
Põhitegevuse tuludest suurima osakaaluga on maksutulud, mis moodustavad põhitegevuse tuludest 50,03%. Maksutulud koosnevad üksikisiku tulumaksust, maamaksust ja reklaamimaksust.
Kohtla-Järve linna 2023. aasta eelarvesse on üksikisiku tulumaksu laekumiseks arvestatud 25 500 000 eurot, mis võrreldes 2022. aasta laekumisega (24 377 724 eurot) suureneb 1 122 276 euro võrra.
Riigieelarve eelnõu kohaselt eraldatakse 2023. aastal üksikisiku tulumaksuna kohalikele omavalitsustele maksumaksjate brutotulust 11,96%. Linna maksumaksjate arvu vähenemisest ja keskmise palga kasvust tulenevalt on planeeritud tulumaksu laekumise kasv 4,6% võrra võrreldes 2022. aasta laekumisega.
Kohtla-Järve linna maksumaksjate arv on pidevalt vähenenud. Peamiseks põhjuseks on linna elanike arvu kahanemine. 2023. aasta alguses oli rahvastikuregistri andmetel linnas registreeritud 32 296 elanikku (aasta varem 32 897 elanikku).
Tulevikus tuleks tasude jaotamist õiglasemaks muuta ja suunata Ida-Virumaal saastamise ja kaevandamise eest võetud tasud samasse piirkonda tagasi, see muudab linna tulubaasi kindlamaks.
Töötajate arv Kohtla-Järve linnas on langustrendis, seetõttu kahanevad pidevalt ka tööealiste osakaal ja maksumaksjate potentsiaal. 2023. a alguses moodustas tööealiste osakaal linna elanike arvust 55,64% (2022. a alguses 56,43%).
Rahandusministeeriumi andmetel oli linnas 2022. a detsembri lõpus maksumaksjatena registreeritud 14 600 inimest (2021. a detsembris 14 996 inimest). Maksumaksjate osakaal moodustas detsembris 2022. a elanike arvust 45,2%. Maksumaksjate osakaal on aasta-aastalt tasapisi langenud. Eeldatakse, et 2023. aastal jääb maksumaksjate arv umbes 14 600 inimese piiresse.
Kohtla-Järve linna maksumaksjate keskmine brutosissetulek on jätkuvalt Eesti kohalike omavalitsuste hulgas üks madalamatest. Keskmine palk 2021. aastal oli Ida-Viru maakonnas 1202 eurot, Kohtla-Järve linnas 1142 eurot, mis oli madalam Eesti keskmisest 26,2% võrra (1548 eurot).
Rahandusministeeriumi prognoosi andmetel kasvab Eestis keskmine palk 2023. aastal 7,4% võrra, 2024. aastal 5,0% võrra. 2023. a tulumaksu laekumise prognoosimisel on aluseks võetud elanike sissetulekute kasv 4,2% võrra.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumist suurendati 2023. a eelarve teiseks lugemiseks 1 000 000 euro võrra. Kuni viimase ajani on Eesti majandusnäitajad olnud head, keskmine palga ja hõive kasv kiire ning tarbimine on tugev. Alates 2022. a sügisest on see stabiilselt nõrgenenud. Ülikiire hinnatõus kiirendab küll palgakasvu. Energiahinnad ja hinnakasv on majandusele praegu kõige suuremaks väljakutseks.
Tööhõive näitajatel on oluline mõju linna eelarvele, kuna füüsiliste isikute tulumaks moodustab linna põhitegevuse tuludest enamuse ehk 49,61%. Kohtla-Järve linnas oli 2023. a veebruari lõpus töötuna registreeritud 1832 inimest (2022. a novembris 1696 inimest).
Tulevikus tuleks tasude jaotamist õiglasemaks muuta ja suunata Ida-Virumaal saastamise ja kaevandamise eest võetud tasud samasse piirkonda tagasi, see muudab linna tulubaasi kindlamaks.
2023. aasta eelarve on viidud tasakaalu. Personalikulud moodustavad 27 459 918 eurot, tõus on seotud miinimumpalga tõusuga 2023. aastal. Majandamiskulud 17 717 603 eurot on planeeritud enam-vähem samal tasemel võrreldes 2022. aastaga. Samuti jäävad antavad toetused enam-vähem samale tasemele kui eelmisel aastal − see on 3 369 560 eurot.
Võrreldes esimese lugemisega on tehtud palju muudatusi, kuna eelarve oli siis tasakaalust väljas 13 881 099 euroga.
Linnavolikogu kantselei kulusid on vähendatud 86 000 euro võrra, sealhulgas antavaid toetusi 16 000 võrra, mis on suunatud linnavalitsuse eelarvesse.
Linnavalitsuse kulusid on vähendatud 507 109 euro võrra.
Munitsipaalruumide kuludesse on suunatatud 100 000 eurot korteriühistutele toetuste maksmiseks. Kohtla-Järve spordikeskuse eelarvet on vähendatud 298 882 euro võrra.
Asutused peavad vaatama üle oma struktuurid ja tegema selle arvelt kokkuhoidu.
Keskraamatukogu kohta tehti esialgne otsus, et tuleb vähendada personali 30%, see teeb kokkuhoidu 150 000 eurot.
Eralasteaia finantseerimine tuleb vaadata uuesti üle, esialgu planeeritust vähendati eelarvet 100 000 euro võrra.
Kuna lasteaiad lähevad üle videovalvele, koondatakse valvurid, selle raames on vähendatud lasteaedade personalikulusid 130 000 euro võrra ja lisaks on vähendatud veel kulusid 545 000 euro võrra.
Põhikoolide puhul otsustati, et tuleb vähendada majanduskulusid koolide peale kokku 371 000 euro võrra.
Vähendatud on ka puuetega inimestele osutatavate teenuste kulusid. Esialgu oli 2 229 652 eurot, nüüd on 1 614 033 eurot.
Põhivara soetuseks planeeritud saadav sihtfinantseerimine on 7 731 247 eurot. Võrreldes 2023. a eelarve esimese lugemisega vähendati sissetulekuid investeerimistegevuseks 566 097 euro võrra.
Põhivara soetuseks oli esitatud taotlusi 18 000 000 euro ulatuses. Eelarvesse on planeeritud need objektid, millele on olemas finantseerimine ja lisatud linna omaosalus.
Kohustuste võtmise all on planeeritud 3 390 000 euro ulatuses refinantseerimise laen ja 215 000 eurot Ahtme-Rausvere küla kergliiklustee rajamiseks. Kohustuste tasumise all kajastatakse olemasolevate laenude tagasimakseid summas 7 585 332 eurot, sealhulgas sildfinantseerimise ja refinantseerimise laenude arvelt 5 580 743 eurot.
Lühendatult linnavolikogule teiseks lugemiseks esitatud 2023. aasta eelarve eelnõu seletuskirjast.