JUHTKIRI ⟩ Kui turvalisuse huvides rajatud tiik ohustab inimesi

Kiirabiauto. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Varjal eelmisel nädalal väikelapse surmaga lõppenud veeõnnetus ei tohiks mööduda tagajärgedeta. Ja peamine tagajärg peaks olema see, et edaspidi seal selliseid õnnetusi ei juhtuks.

Vallavalitsus on praegu, vahetult pärast õnnetust seda meelt, et kunstveekogu, kus õnnetus juhtus, tuleb likvideerida, sest ei ohusta mitte ainult naabruses elavat peret, kelle laps tiiki uppus, vaid ka teisi sama küla lapsi.

Iroonia on selles, et see tiik on rajatud parema turvalisuse huvides ehk selleks, et tulekahju korral oleks, kust kiiresti kustutusvett võtta. Ettevõtte juht Mari Martin ütles, et tegelikult on see kogu küla huvides, sest on ainus veevõtukoht Varjal.

Tõepoolest, tuleb nõustuda päästjatega, kes ütlevad, et veekogud on alati ohtlikud, ka looduslikud. Ometi ei saa me neid kõiki tarastada. Nimetatud juhul asub ohtlik veesilm aga keset inimasustust ning riske tõstab asjaolu, et selle libedad ääred ei anna sinna kukkujale võimalust iseseisvalt välja saada. Ja selle märgiks olid juba eelmisel aastal kaks päästesündmust, kus sellesse tiiki uppusid metsloomad. Siis ehitati küll veesilma ümber aed, kuid nagu elu näitas, polnud seegi piisav.

Turvalisust pole kunagi liiga palju ning loodetavasti annab juhtunu tõsise signaali ka päästjatele ja omavalitsustele vaadata üle kõik nende haldusalasse jäävad veekogud. Sest ei ole päris õige, kui me lubame rajada veekogusid, kust õnnetuse korral väljasaamine on võimatu, ja ütleme samas, et need vastavad kõigile turvanõuetele.