JAANUS PURGA ⟩ Aitame ühiselt head koalitsioonilepet ellu viia

Jaanus Purga on juba kevadest alates rääkinud, et on huvitatud valitsuse Ida-Virumaa esindaja ametist. Foto: Erakogu

Vastse valitsuse tegevusplaaniks olev koalitsioonilepe on läbi aegade parim võimalik kokkulepe edasiseks toimetamiseks Eestis.

Väärtused ja eesmärgid peavad silmas praegust olukorda, kuid sisaldavad kenasti ka arusaamist tulevikust − ka sellisest, mis ulatub kaugemale ühest valimistsüklist. Valdkondlikud eesmärgid kattuvad suures osas rohepoliitika eksperdikomisjoni soovitustega ning Rohetiigri ehituse ja energia teekaartidega.

Esimest korda on koalitsioonileppes jõuliselt ja konkreetselt sees säästmine ning looduskeskkonnaga arvestamine, samuti sõnaselgelt kliimaseadus ja rohereform. See on väga hea.

Tuleb aru saada, et inimesed ja ettevõtted peavad üleval riiki, mitte vastupidi.

Plaanitavad maksumuudatused on õiged ja vajalikud. Autostumist (loodetavasti) piirav automaks, aktsiiside tõstmine, keskkonna- ja ressursitasude (sh põlevkivi) tõstmine, plasti ja pakendi, tarbimise, saastamise ja prügistamise maksustamine − kõik on õiged ning suunavad säästlikuma ja loodussõbralikuma eluviisi poole.

Käibemaksu ja tulumaksu tõstmine on samuti vajalikud. Täiendusena − suurem tulu võiks olla ka kõrgemal määral, progresseeruvalt maksustatud ja kütuseaktsiis fossiilsetele kütustele võiks tõusta kiiremas tempos.

Ainult elementaarset matemaatikat mitte valdavatele inimestele ja ettevõtetele (aga neid on) võib tunduda võimalik, et juba harjumuspäraste avalike teenuste jätkumine on võimalik maksutulu suurendamata − seda enam, et meie kõigi kurvastuseks on lisandunud riigikaitsekulud ning avalikelt teenustelt oodatakse pigem taseme tõusu, mitte langust. Tuleb aru saada, et inimesed ja ettevõtted peavad üleval riiki, mitte vastupidi. Ja tuleb küsida: mida mina saan Eesti jaoks veel teha?

Ehituse ja tehiskeskkonna planeerimise vallas seatud sihid − liikuda loodust hoidvama elukorralduse poole ning vähendada tehiskeskkonna rajamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju − on väga õiged ja väga-väga ambitsioonikad. Tuleb tegutseda selle nimel, et fookus püsiks ja ind ei raugeks. Teedevõrgu arendamisel tuleb selgelt loobuda 2+2 teede ehitamisest − see on autostumist soosiv ning vastuolus kõigi teiste koalitsioonileppe eesmärkidega. 2+1 on ohutuse tagamiseks piisav.

Lõpuks ometi sirge seljaga välja öeldud plaan mitte avada uusi põlevkivikaevandusi, vaid ära kasutada avatud varud kuni nende lõppemiseni on palju parem kui mis tahes kunstlikult seatud kuupäev, millest kinni ei peeta. Avatud varusid on kindlalt mõõdetav hulk − üle 200 miljoni tonni −, nendega tuleb arvestada ja rohkem juurde ei saa. Jätkub kuni paarikümneks aastaks. Hea ja selge sõnum. Interpreteerida aga kunagi välja antud kaevelube töötava kaevandusena on sama hea, kui käsitada labida ostu luba valmis kaevatud kaevuna, ning seda loodav valitsus teha ei kavatse.

Roheleppe realiseerimiseks kliimaseaduse loomine ning kliimaministri ametkonna tekitamine on murranguliselt olulised − eriti juhul, kui seadusega kaasneb kiire ja selge rakendamine ning uus ametkond saab hakkama kogu tema alla koondatud teemade laia hulgaga. Ohukoht on siin olemas − uue ministri ampluaa on tõesti väga lai ja kõigi asjadega on ka kiire. Kliimaseadus peaks olema esimeses lähenduses lihtne ja põhimõtteline, igaühele mõistetav − nagu põhiseadus. Ajades selle juriidiliselt keerukaks ja minnes igas asjas "täpiks", jääb see ühiskonnale võõraks.

Metsanduse arengukava vastuvõtmine on hea − parem on plaan kui plaani puudumine. Samas seostub metsanduse arengukava − eriti maksimaalne lubatud aastane raiemaht − nii kliimaseaduse kui süsiniku sidumise eesmärkide tegevuskavaga. Viimaseid praegu veel olemas ei ole ning seetõttu tuleb metsanduse arengukava vastu võtta klausliga, et raiemahtude ja tüüpide suurus määratakse pärast eelmainitud regulatsioonide vastuvõtmist.

Metsanduse puhul peaks rõhk leppes selgemalt olema rohkem metsa hoidmisel ja majanduse puhul püsimetsandusel. Väga hea on kompensatsioonimehhanismi loomine süsiniku sidumise, metsa säilitamise ja hoidmise eest. Elurikkuse sisse toomine leppesse eraldi punktina on väga hea.

Taastuvenergia käsitlemine ülekaaluka avaliku huvina ning taastuvenergiaga seonduvate protsesside kiirendamine ja lihtsustamine on kooskõlas valimiseelsete lubadustega ning igati õiged. Selgelt on sees salvestusvõimekuse arendamine ning võrgu arendamine.

Päikeseenergia tootmisel on sisse toodud maakasutuse aspekt. Taastuvenergia eksport teatavas mahus on õigustatud, kuid igasuguste toetusskeemide ja ka võrguarenduste juures tuleb teha väga selget vahet Eesti-sisese vajaduse katmiseks vaja minevatel tootmisvõimsustel ning ekspordiks mõeldud elektrit ja/või vesinikku tootvatel üksustel. Viimaste toetamine või garanteerimine Eesti riigi raha ja keskkonna arvelt ei ole kuidagi õigustatud.

Väga õige on puidu põletamise lõpetamine tööstuslikus elektritootmises ja Eestile nii keskkonna suhtes kui ka majanduslikult kahjuliku energeetilise puidu väljaveo piiramine.

Energeetika osas teeb muret soov kõigis suundades korraga joosta − Eesti-sugusel väikesel riigil käib see üle jõu ja see pole ka põhjendatud. Tuumaenergia ei mahu kuidagi eespool kirjeldatud taastuvenergia ja salvestuse pilti ning ei lahenda Eestis ühtki probleemi.

Kui tuleb riiklik otsus tuumaenergiaga tegelda, siis pärsib see investeeringuid taastuvenergiasse ja salvestusse ning tähendab kokkuvõttes tarbijale oluliselt kallimat hinda hoomatavas tulevikus. Tuumaenergia võiks nüüd ja tulevikus jääda arendatavaks Soomes − ka Fermi Energia on seal teretulnud.

Kokkuvõtvalt − koalitsioonilepe on alati kompromiss, aga seekord on see üks üsna hea kompromiss. Selmet et seda kritiseerida ja käsi pikal riigilt toetusi manguda, võiks vaadata peeglisse, ajada selja sirgu ja endalt küsida: mida mina saan Eesti jaoks teha?