/nginx/o/2023/04/17/15263399t1h87bd.jpg)
Esimene uuem reform jäätmemajanduses toimus meil umbes 15 aastat tagasi, kui kõigile majapidamistele muutus jäätmete äravedu kohustuslikuks. Seda ka näiteks suvilaomanikele. Toona tekitas uus kohustus üsna palju emotsiooni, sest paljud eramuomanikud näiteks väitsid, et nendel jäätmeid ei tekigi: osa põletavad ära, osa panevad komposti.
Seejärel tuli prügi sortimise kohustus. Siingi tekkis vaidlusi, aga jäätmevaldajaid meelitati sellega, et näiteks pakendi- või paberijäätmete äraveo eest maksis omavalitsus, ning lõppkokkuvõttes olid majapidamised isegi huvitatud sellisest korrast, kuna jäätmete hulk, mille eest neil tasuda tuli, vähenes.
Nüüd oleme jäätmemajanduses sisenemas uude reformi, kus köögijäätmeid tuleb hakata eraldi sortima. Kui vaadata tänases Põhjarannikus ilmunud artikli juures olevat infokasti, võib see kord esmapilgul tunduda ülimalt keerukas. Uute reeglite järgi ei tohi köögijäätmeid enam näiteks segada aiajäätmetega, nagu maainimesed seda pikka aega teinud on, samuti on rangem kord kompostimisel. Küllap leidub seegi kord üksjagu inimesi, kellele uus kord kuidagi ebaloogiline tundub. Nagu tänasest lehest lugeda, tekitab biojäätmete sortimise reegel nurinat näiteks Kohtla-Järve kortermajades: küll on konteinerid liiga kipakad, küll võivad need haisema ja närilisi ligi meelitama hakata.
Eks iga uus asi, mille puhul inimesed peavad oma harjumusi muutma, tekitab algul ebamugavusi. Selleks aga, et inimestel lihtsam harjuda oleks, tuleks omavalitsustel rohkem selgitustööd teha ning luua loogiline süsteem, mis väldiks võimalikke absurdsusi nende muutuste teel.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)