ANVAR SAMOST ⟩ Isegi koalitsioonilepingud olid vanasti paremad

Ajakirjanik Anvar Samost. Foto: Erakogu

Paaril viimasel nädalal on paljud inimesed erinevatelt elualadelt lugenud Kaja Kallase uue valitsuse 24 lehekülje pikkust koalitsioonilepingut. Ajakirjandus on järgmiste aastate vältel Eesti elu olulisel määral korraldava dokumendi sisu kohta koalitsiooni liikmetest rahvasaadikutelt ja ministritelt selgitusi küsinud ja saadut analüüsinud. Tulemused on segased nagu ka koalitsioonileping ise.

Küsimärke tekkis hulgi kohe lepingu teksti avaldamise järel vaiksel laupäeval. Selles oli ilmselgeid kiirustamise jälgi, nagu lubadus minna edasi Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteele liiklusohtlike kohtade ehitamisega − ilmselge toimetamisviga, mis sai enne pidulikku allkirjastamist parandatud. Aga näiteks allakirjutatud lepingus sisaldus lause, mis ütleb: "Viime 2027. aastaks kogu Eesti alushariduse eestikeelseks, kus lapsed käivad ühises lasteaias, sõltumata nende kodusest keelest." Ka see oli viga, sest tegelikult ei tagane uus valitsus otsusest, et üleminek toimub 2024. aastal. Isegi tulevane haridusminister ei pannud eksitust enne allakirjutamist tähele ning nii jõudis opositsioon juba kriitikat teha − mis oligi mõistetav.

Hooletusvead hooletusvigadeks. Sisuliselt ebaselgeid kohti on mitu korda enam.

Miks on vaja Eesti Energia tükkideks lõhkuda, sealhulgas eraldada Eesti kõige väärtuslikumast riigile kuuluvast ettevõttest põlevkivi kaevandamine?

Esimesest päevast algas uue valitsuse kolme erakonna − Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna − vahel vaidlus selle üle, mida tähendab leppes punkt, mis ütleb: "Kehtestame avalikus sektoris 2027. aastaks alampalgaks 60 protsenti mediaanpalgast. Seame eesmärgiks 2023. aasta mais kolmepoolse hea tahte kokkuleppe sõlmimise ametiühingute ja tööandjatega, et alampalk jõuaks 2027. aastaks 60 protsendini mediaanpalgast ning et alampalk kasvaks keskmisest palgast kiiremini."

Alampalga lepivad Eestis kokku ametiühingud ja tööandjad, kes loomulikult koalitsioonilepingu osapoolteks ei ole. Mida iganes Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid nendega kõneluste kõrval rääkisid, pärast lepingu avalikustamist asusid tööandjad ja tegelikult ka ametiühingud end sellest distantseerima.

Alampalga tõus sai lepingusse sotside tähtsaima lubadusena ning varsti selgub, kas lähebki nii, nagu Kaja Kallas usutluses Eesti Päevalehele ütles: "Meie saame maksuküüru, sotsid saavad maksutõusu."

Ajakirjanikud teavad, et tavainimesele on koalitsioonilepingus kõige erutavam automaksu küsimus: iga uudis sel teemal on väga loetud. Eks ikka sellepärast, et sõna otseses mõttes mitte keegi ei oska öelda, mida ja millises ulatuses on kavas maksustama hakata.

Kas autoomanikel tuleb hakata rohkem maksma suurema CO2 heitega masinate pealt? Võimsuse pealt? Või auto maksumuse pealt? Kas vanemad autod saavad kõvema laksu või hoopis maksusoodustuse? Vastuseid neile küsimustele ei ole, teada on vaid, et aastas tahab valitsus autode pealt koguda maksutulu 120 miljonit eurot.

Mõnda aega esitasid koalitsiooni liikmed erinevaid seisukohti selle kohta, kas leping lubab Viru Keemia Grupil (VKG) oma uue põlevkivikaevandusega edasi minna.

Veel segadusttekitavamad on sotsiaaldemokraatide regionaalministri Madis Kallase ja sama erakonna esindajana kõnelustelaua taga viibinud Jevgeni Ossinovski erinevad tõlgendused, kas vana valitsuse viimastel meetritel valminud metsanduse arengukava tuleks muutmata vastu võtta või raiemahus kärpeid teha. Koalitsioonileping ise raiemahtude kohta palju ei ütle.

Omavalitsuste juhid loevad imestusega lepingust: "Suurendame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Võimaldame kohalikele omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel. Tasakaalustame omavalitsuste tulubaasi." Mida see tähendab? Et omavalitsused saavad soovi korral kaotada kodualuse maa maksuvabastuse ja seda maksu kiiremini tõsta ning riik jagab tulumaksust laekuvat raha vaesemate valdade kasuks ümber? Lepingust seda ei leia.

Ja siis on koalitsioonilepingus reforme, mille suhtes on üks lihtne küsimus: miks? Miks on vaja Eesti Energia tükkideks lõhkuda, sealhulgas eraldada Eesti kõige väärtuslikumast riigile kuuluvast ettevõttest põlevkivi kaevandamine? Miks on vaja keskkonnaministeeriumi ja majandusministeeriumi osadest kokku panna Eesti mõttes hiiglaslik kliimaministeerium? Miks on Ida-Virumaale vaja valitsuse eriesindajat?

Seda loetelu saaks jätkata, aga leheruum lõpeb otsa.