KADRI SIMSON ⟩ Vene gaasist võõrandumine ei paisanud Euroopat pimedusse

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Euroopa Liidu sünnitunnistus, Schumani deklaratsioon algab ridadega, mis kajavad ka 73 aastat hiljem valjult ja vajalikult: "Rahu maailmas ei ole võimalik kaitsta ilma loominguliste pingutusteta, mis oleksid vastavuses ähvardavate ohtudega." Kui maailm möödunud aasta 24. veebruaril Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse jäädavalt muutus, pidi kogu Euroopa tegema pingutusi ja leidma lahendusi, kuidas meid ähvardava ohuga toime tulla.

Sõda oli taas jõudnud Euroopa pinnale, meie vahetusse lähedusse, meie naabrite koduõuele. Ja enamgi veel − ajapikku sai üha selgemaks, et sõda oli jõudnud ka meie energiaturule, mida Venemaa asus juba enne sõja algust manipuleerima. Aastakümnete jooksul tekkinud olukord, kus mitmed liikmesriigid sõltusid liigselt Venemaa fossiilsetest kütustest, pani meid silmitsi seisma kahe küsimusega: kuidas aidata Ukrainal sõda võita ning samal ajal tagada Liidu varustuskindlus ja energiajulgeolek? Oli selge, et ees ootas keeruline talv.

Seega oli Ukraina igakülgse abistamise kõrval meie esimene ülesanne vähendada Euroopa sõltuvust Vene fossiilsetest kütustest. REPowerEU plaan nägi selleks ette kolme sammu: Venemaalt saabuvate gaasimahtude drastilist vähendamist, uute usaldusväärsete partnerite leidmist ja üleüldist gaasitarbimise vähendamist.

• Me asendasime aastaga 2/3 varem Euroopasse imporditud Vene gaasist.
• Eelmisel aastal toodeti elektrit tuulest ja päikeseenergiast rohkem kui gaasist. Koguni 39% liidus toodetavast elektrist tuleb tänaseks taastuvenergiast.
• Kõigest kolm nädalat pärast sõja algust suutsime Ukraina elektrivõrgu sünkroniseerida Euroopa omaga, tuues Ukraina nii veel sammu võrra Euroopa Liidule lähemale ja näidates, et nad pole üksi.

Vaadates aastale tagasi, saame julgelt väita, et saime hästi hakkama. Oleme edukalt seljatanud talve, mida paljud pidasid võimatuks missiooniks. Nihe Euroopa energiasüsteemis on olnud tõeliselt tähelepanuväärne. Kokkuvõtlikult: me asendasime aastaga 2/3 varem Euroopasse imporditud Vene gaasist.

Euroopa suurim gaasitarnija ei ole enam Venemaa. See on Norra. Toruühenduste kaudu imporditi Venemaalt Euroopasse möödunud aastal 61 miljardit kuupmeetrit maagaasi. 2021. aastal oli sama näitaja 155 miljardit kuupmeetrit, mis tähendas, et Vene gaasi osakaal Euroopa Liidu turul oli üle 40%. Alates 2022. aasta septembrist moodustab Vene maagaas aga alla 10% kogu ELi imporditavast torugaasist.

Samal ajal on Euroopa märgatavalt kasvatanud enda veeldatud maagaasi vastuvõtu võimekust ning see trend on lähiajal jätkuv. Sõja algusest tänaseni on LNG vastuvõtu võimsust lisandunud ligikaudu 20 miljardit kuupmeetrit ning lähiaastatel avatakse veel mitu uut terminali koguvõimsusega 50 miljardit kuupmeetrit.

On tähtis märkida, et juba olemasolevad terminalid töötasid möödunud aastal üle Euroopa praktiliselt täismahus. Kokku saime 2022. aastal maailmaturult 135 miljardit kuupmeetrit LNGd. 2021. aastal oli see maht 80 miljardit kuupmeetrit veeldatud maagaasi.

Suur roll energiajulgeoleku tagamisel on olnud Euroopa kodanikel. Eelmisel aastal erakorralise meetmena välja käidud gaasitarbimise kokkuhoidmine 15% võrra tundus keerulise kohustusena, kuid see eesmärk sai täidetud varuga. Vahemikus august 2022 kuni märts 2023 langes Euroopa Liidu 27 liikmesriigi gaasitarbimine keskmiselt 17,7%. See tähendab, et Euroopas tarbiti varasemaga võrreldes 52 miljardit kuupmeetrit vähem gaasi. Eestlased on siinkohal koos Soome ja Balti naabritega olnud Euroopa eesrinnas, vähendades sel perioodil oma gaasitarbimist 36 protsenti.

2022 oli rekordiline aasta ka taastuvenergia arendamisel − aasta jooksul paigaldati ELis koguni 41 GW uut päikesepaneelide tootmisvõimust ning tuuleenergia võimsus kasvas 15 GW. Eelmisel aastal toodeti elektrit tuulest ja päikeseenergiast rohkem kui gaasist. Koguni 39% liidus toodetavast elektrist tuleb tänaseks taastuvenergiast.

Sellised suured muutused ei ole toimunud pelgalt poliitiliste suuniste või käskude tõttu. Rohujuure tasandil initsiatiivi võtmine on olnud edasiviiv jõud. Just Euroopa kodanikud on olnud need, kes on paigaldanud oma katustele miljoneid päikesepaneele ja kodudesse maakütte ning vähendanud oma energiatarbimist. Ettevõtted on läinud üle ühelt energiaallikalt teisele ning pannud senisest rohkem rõhku energiatõhususele. Jah, hinnad on endiselt kõrged, kuid oleme tagasi sõjaeelse taseme juures. Taastuvenergia laialdasem kasutusele tulek aitab hinda veelgi langetada.

Tagasivaade läinud aastale oleks puudulik, kui ma ei mainiks Ukrainat. Kõigest kolm nädalat pärast sõja algust suutsime Ukraina elektrivõrgu sünkroniseerida Euroopa omaga, tuues Ukraina nii veel sammu võrra Euroopa Liidule lähemale ja näidates, et nad pole üksi.

Me kehtestasime tugevad sanktsioonid Venemaa vastu, sealhulgas naftale ja söele. Tarnisime Ukrainasse enam kui 1600 generaatorit ja 1400 trafot, mis aitasid hoida tuled põlemas ka siis, kui Vene väed sihipäraselt nende energiataristut hävitasid. Lisaks lõin koos Energy Communityga spetsiaalse fondi, kuhu on tänaseks laekunud kokku ligi 200 miljoni euro ulatuses toetusi, millega saab hankida spetsiifilist tehnikat. Novembris Kiievis president Volodõmõr Zelenskõiga kohtudes arutasime, kuidas asendada ajutiselt rivist väljas olevaid Ukraina tuumajaamu ning tagada, et talvel ei tekiks kestvaid elektrikatkestusi. See ka õnnestus.

Mis saab aga edasi? Kindlasti jätkab Euroopa Ukraina toetamist. Meil on juba töös projekt Ukrainale päikesepaneelide hankimiseks ning samuti soovime laiendada sanktsioone, et vähendada Venemaa rahakotti laekuvat tulu. Olen isiklikult julgustanud liikmesriike ja nende ettevõtteid loobuma vene LNG tarnetest ning uute lepingute sõlmimisest.

Nagu näeme, ei ole Vene gaasist võõrandumine paisanud Euroopat pimedusse. Möödunud aastal langetatud otsus täita Euroopa gaasihoidlad kütteperioodi alguseks kohustuslikus korras õigustas end. Varud andsid meile kindlustunde, et ka Venemaa tarnete täieliku katkestuste korral saame hakkama. Kütteperiood on läbi ning nüüd toimub juba varude kogumine uueks talveks. Tänaseks on gaasihoidlad ligikaudu 60% täis, mis on kaks korda kõrgem kui möödunud aastal samal ajal.

Peame aga mõtlema gaasist kaugemale. Varem Venemaalt imporditud gaasi pole võimalik asendada täies mahus teiste tootjate tarnetega. Ja see poleks ka mõttekas. Seetõttu oleme võtnud sihiks väga ambitsioonikad taastuvenergia eesmärgid 2030. aastaks: 592 GW päikeseenergia võimekust ja 510 GW tuuleenergiat.

Oleme viimase aasta jooksul astunud suuri samme oma energiajulgeoleku ja -sõltumatuse saavutamiseks. EL on näidanud paindlikkust, et reageerida loominguliselt ähvardavale ohule, austades sellega Schumani deklaratsioonis öeldut. Sellise poliitikaga peab jätkama ka Euroopa Parlamendi valimiste järel.

Euroopa energiajulgeoleku tagamine sõltub meist kõigist ja iga inimene saab anda oma panuse. Õigete sammudega toetame Ukrainat, kuid jõuame ka ise puhtama ja kindlama elukeskkonnani.