Juba Pärnu maantee väljasõidu üle mõistuse kaua kestnud ümberehituse ajal küsiti, kas poleks õige arvestada otseste ehituskulude kõrval ka laiemate kaudsete kuludega, mida ühiskond kannab kaotatud aja ja loomata lisaväärtuse tõttu. Näiteks saaks hangetesse kirjutada lühemad tähtajad. Nüüd ütlevad ka paljud Tallinna kesklinna elanikud, et nemad eelistaksid hommikul varem algavate ja hiljem lõppevate tööde müra nende aastapikkusele kannatamisele.
Aga see on ilmselt puhas idealism, sest eelarves on raha alati vähe ning ummikus istuja aeg, tänavatel pöörlevad tolmutormid või kliendid kaotanud äri kahjud on ametnikele ja poliitikutele abstraktne mure. Seda peavad lahendama samade maksumaksjate kulul palgatud suhtekorraldajad.
Poliitilisi aspekte on pealinna suletud liiklustrasside asjas veel. Kui mitte varem, siis koos uue valitsuse plaanitava automaksuga seoses on kõigile selgeks saanud, et auto ei ole üksnes transpordivahend või insenerikunsti tippsaavutus, vaid nüüd ka meil eelkõige poliitiline küsimus. Küsimus võimu sekkumise ja inimeste vaba valiku vahekorrast.
Aktivistid, kelle eesmärk on autokasutust vähendada, sisepõlemismootoreid piirangute ja regulatsioonidega tõrjuda või lausa kõik inimesed kodu lähedal tööle sundida, ei varja rahulolu. Näete, saab küll kesklinna liiklusele sulgeda! Parem oleks, kui neid tänavaid autoliiklusele enam ei avatakski, ütlevad nad kahjurõõmsalt. Sõitke jalgrattaga, Eestis pole ilm liiga halb isegi jaanuaris!
Oleks tõesti parem, kui Tallinna kesklinnas oleks vähem autosid ning rohkem keskkonda, kus on ruumi jalakäijatele, vähem müra ja saastet. Lihtsalt käsu korras tehtuna saame paraku tulemuseks palju tüli, vähem vabadust ja kesklinna tühjenemise. Hoopis õigem oleks ehitada autoliikluse kesklinnast läbi ning mööda suunamiseks tunneleid ja ümbersõite, andes vabanenud ruumi kesklinnas ja maa peal inimestele ning äridele, kellele tuleks pakkuda ka mitmekülgset juurdepääsu.
Ka siin on lühiajalises vaates tegemist kallite lahendustega, kuid pikas plaanis saab ühiskond palju tagasi, rikkamaks ning kellegi valikuvabadust pole vaja jõuga maha lõigata.