JUHTKIRI ⟩ Sanktsioonid, mis ei tööta

Euroopa Liidu lipp ja Eesti lipp. Foto: Ilja Smirnov

Selle üle, kas Ukrainas sõda alustanud Venemaale kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonid töötavad või ei, on arutatud sõja algusest saadik. Juhtum, millest tänane Põhjarannik kirjutab, on seotud sellega, et Venemaa kodanikele kuuluvad firmad ei tohi Euroopa Liidus riigihangetes osaleda ning lepingud nendega tuleb lõpetada.

Kui Nikolai Ossipenkot eelmise aasta sügisel ohustas vahi alla võtmine, jõudis ta oma ettevõtted abikaasa nimele kirjutada ning huvitav, et isegi juristid ei pannud tähele asjaolu, et kuna naine on Venemaa kodanik, siis ei tohi firmad edaspidi riigile ja omavalitsustele teenust pakkuda.

Ent palju tõsisem on lugu selle poole pealt, et ei riik ega omavalitsused suutnud tuvastada, et teenuseid osutavad neile ettevõtted, mis käivad piirangute alla. Selgub, et tegelikult mingit tõhusat kontrollimehhanismi justkui polegi. Kui ettevõte kinnitab tellijale, et temaga on kõik korras ja mingeid piiranguid pole, siis see ongi kogu kontrollimehhanism. Kummalisel kombel ei saa riigiasutus ega ka omavalitsus justkui kontrollida, missugune on ettevõtte omaniku kodakondsus.

Küllap laheneb olukord nüüd kõigile lihtsalt: firmades toimub omanikuvahetus, seda enam, et Nikolai Ossipenko pääses kolmapäeval vabadusse.

Aga küsimus sanktsioonide töötamisest jääb ikkagi üles. Loodetavasti leiab riik mingi tõhusama mehhanismi ettevõtjate tausta kontrollimiseks.