Ida-Viru turismiettevõtjad: käibemaksu tõus on pöördumatult kahjulik

Pöördumisega on ühinenud ka Ida-Virumaa suuremaid majutusasutusi Toila spaahotell. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

33 Ida-Virumaa turismiettevõtet või turismi arendamisega seotud asutust, kes kuuluvad maakonna turismiklastrisse, ütlevad riigikogu ja valitsuse liikmetele saadetud pöördumises, et koalitsiooni plaanitav majutusasutuste käibemaksu tõus kahjustab pöördumatult ja pikaajaliselt turismisektorit ning selle mõjud pole tagasipööratavad.

Toome teieni Ida-Viru turismiklastri ettevõtete baasil kogutud informatsiooni, mis põhineb otse ettevõtjatelt saadud andmetel. Oleme alates aprillist käibemaksu tõusu teemal läbi viinud kolm uuringut ning andnud otsustajatele tagasisidet sektorist ja regioonist.

Muudatuse mõju riigieelarvele on negatiivne. Hinda tuleks tõsta ja suure hinnatõusu tõttu väheneks oluliselt külastatavus, sest põhikliendid (eestlane, soomlane, lätlane) on hinnatundlikud. Väheneb riigimaksude laekumine. Eriti keeruline on Ida-Virumaal, mis on sõja tõttu juba kaotanud oma peamise välisturu Venemaa (24% 2019. a). Spaamajutuse hinnad oleksid kõrgemad kui naaberriikides Soomes ja Lätis.

Kaovad töökohad, halveneb elukeskkond, kuna teenused, mida lisaks turistidele kasutasid ka kohalikud elanikud, muutuvad raskemini kättesaadavaks või kaovad sootuks.

Muudatus kahjustab pöördumatult ja pikaajaliselt turismisektorit, mõjud pole tagasipööratavad. Spaasektor on Eesti suuremates, Tallinnast väljas asuvates turismipiirkondades võtmerollis. Suure spaa mahud on ca 80 000 ööd ja 35 000 majutujat aastas − need on turismi suurettevõtted ega saa opereerida väikese maksejõulise klientuuri peal. Spaadest liiguvad turistid teiste teenusepakkujate juurde. Põhiklient on hinnatundlik ning kui hinnad tõusevad üle klientide taluvuse piiri, on spaad sunnitud töötajad koondama ja tegevuse sulgema.

Juhul kui maksumuudatus negatiivsete mõjude ilmnemisel tagasi pööratakse, ei ole spaasektori käivitamine enam realistlik, kuna veega seotud infrastruktuur kahjustub veeta olles sellisel määral, et selle taastamine nõuaks eraldi suuremahulisi investeeringuid, mille allikaid praegu näha ei ole.

Halveneb Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime turismiturul. Maksumuudatus viib Eesti majutusteenuste (sh spaateenuste) hinnad naaberriikidega võrreldes tasakaalust välja. See viib sarnaselt kunagise alkoholiaktsiisi tõusu mõjudega kliendid nii Eestist seest kui ka väljastpoolt Eestit puhkust võtma, eelkõige Lätti või ka Soome jm soodsamatesse turismimaadesse. On suur risk, et ettevõtjad kolivad oma tegevusega ümber nt Lätti.

Käibemaksu tõstmise negatiivsed mõjud avalduvad juba sel sügisel, kuna spaad peavad töötajate koondamised sel juhul läbi viima selle turismihooaja (2023) lõpus, mil neil on vahendeid selle läbiviimiseks. Ettevõtjatepoolne sisend kinnitab seda.

Maksumuudatus pärsib Eesti turismivaldkonna arengut ning viib sektori ümberkorraldamisele ja kokkutõmbumisele. Koondatakse tööjõudu, väheneb teenuste kättesaadavus ja mitmekesisus. Spaasektori kokkutõmbumisel lüheneb turismihooaeg paljudes piirkondades, sest tänu spaadele on võimalik aastaringne turism maal. Tekib vajadus leida asendussektorid, eriti väljaspool pealinna piirkonda, kus turism on üldjuhul üks olulisemaid tegevusvaldkondi.

Otsusel on negatiivne mõju regionaalarengule, kuna regioonid saavad turismisektori kokkutõmbumisest suurema löögi. Kaovad töökohad, halveneb elukeskkond, kuna teenused, mida lisaks turistidele kasutasid ka kohalikud elanikud, muutuvad raskemini kättesaadavaks või kaovad sootuks.