JUHTKIRI ⟩ Kuidas inimestele rohkem üritusi pakkuda

Keemikute päeva pidu Kohtla-Järvel. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

See pole vist kellelgi tähelepanuta jäänud, kui jõudsalt on viimastel aastatel edenenud meie maakonna kultuurielu. Paar aastat oli see küll koroona tõttu avalike ürituste poolest kasinam, kuid nüüd on kultuurielu taas vilkamaks läinud.

Juba läinud nädalavahetus pakkus kultuurisõpradele rohkelt valikuid. Kohtla-Järve keemikute päev, Kiviõli linnapäev, Jõhvi päevad, Narva toidufestival... Peab mainima, et inimesed, kes kõigest sellest osa tahtsid saada, ilmselt igale poole ei jõudnudki.

Kevad-suvi on aeg, kus tavatsetakse rohkem avalikke üritusi korraldada kui muul ajal. Ja see on lihtsasti selgitatav meie kliimaga: ilusa ilmaga tahavad inimesed ringi liikuda, kontserte ja muid üritusi nautida, suhelda. Kui vaadata Ida-Virumaa ürituste kalendrit, siis see on üsna rikkalik ka tänavu.

Kogu seda ürituste rohkust kipub varjutama aga üks tegur, millest juba eespool juttu. Sageli kuhjub neid ühele ajale nii palju, et huvilised peavad valima, kuhu minna ja kuhu minemata jätta. Sageli jääb mulje, et ürituste korraldajad ei jälgi üldse, mis toimub naabrite juures. Ja nii juhtubki, et sündmused kattuvad, kuigi nii publiku kui korraldajate huvides oleks, kui seda suudetaks võimaluse korral vältida. Ja pealegi on nädalavahetusi ju piiratud arv. Ehk oleks see aga üks koostöövaldkond Ida-Virumaa omavalitsuste liidule: koordineerida omavahel paremini valdades-linnades toimuvaid üritusi.