JUHTKIRI ⟩ Suurtööstuses kulub pööreteks kõvasti aega

Eesti Energia hakkab kasutama vanarehve õli tootmiseks. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik / Arhiiv

See, kuidas Eesti Energia on jõudmas vanarehvide kasutamiseni õli tootmises, näitab eredalt, kuivõrd aega ja kaameli kannatust nõudev on suurtööstuses muudatuste tegemine. Ka nende, mis pealtnäha ei ole tuumateadus ja mis on olemuselt praegusel ajal soositud ringmajandus.

Arvestamata eelnevaid nii-öelda laboriuuringuid, hakati põlevkivile rehvipuru lisamise katsetusi tegema õlitehases 2016. aastast. Kulus kolm aastat, et saada vastuvõetavad tulemused ning − mis sama oluline − vajalikud load ja kooskõlastused nii Euroopa Liidult kui oma Eesti ametkondadelt. Seejärel läks veel neli aastat, et leida lahendused, kuidas saada vajalikus koguses ja sobival moel hekseldatud rehvipuru. Sel suvel peaks lõpuks hakkama Auverest tulema ligikaudu viieprotsendilist rehviõli.

Mingi tööstustegevuse lõpetamine seevastu käib kiiresti. Kui süsinikukvoodi hinnad raketina taevasse sööstsid, ei kulunud palju aega, mil elektrijaamad ja kaevandused inimesi koondama asusid. Nüüd ajavad järjepanu käed püsti erinevad puidutööstused.

Kui erinevate poliitiliste otsuste tagajärjel langevad konkurentsist olemasolevad tööstused, siis tuleks poliitikutel mõelda ka sellele, kuidas minimeerida bürokraatiat uue majanduse ülesehitamisel. Seadustest tulenevalt kulub planeeringute ja keskkonnamõjude hindamiseks aastaid. Kui vahele tulevad veel mõned ettenägematud asjaolud, tagasilöögid või kriisid, lükkub uute ettevõtmiste sünd veelgi kaugemasse tulevikku.