:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/07/07/15441590t1h3af6.jpg)
Kohtla-Järve linnavolikogu rahanduskomisjoni juunikuu istungi protokollist võib leida ühe linna jaoks halva ja ühe hea uudise. Seoses Kesklinna põhikooli uue maja ehituse hangete korraldamisega on riigi poolt määratud finantskorrektsiooniks (see tähendab, et algselt riigi poolt eraldatud raha ei tule) summas 1.5-2 miljonit eurot, mis on suur surve linna eelarvele. "Ainukeseks heaks uudiseks on see, et antud trahvi suurus on maksimaalne ja suuremat kaotust ei tasu oodata," on kirjas komisjoni istungi protokollis.
Ligemale kaks miljonit eurot on Kohtla-Järve linnale, kes on niigi sel aastal kõvasti kulusid kärpinud ja linnasüsteemis ligemale sajale inimesele töökoha üles öelnud, ränk hoop.
Ei ole kahtlust, et asjaajamine peab olema korrektne ja küllap siis eelmine (või ka eelmised linnavalitsused) Kesklinna põhikooli hangete läbiviimisel millegi vastu eksisid.
Küsimus on aga selles, kas selle eest rakendatav karistus, milleks on riigi toetuse vähendamine 25 protsendi ulatuses, on proportsionaalne ja põhjendatud. Enamasti ei ole tegu ränkade rikkumistega, mis kahjustaks kellegi huve.
See ei ole tegelikult ainult Kohtla-Järve mure. Paljud Eesti omavalitsused ja ka siin Ida-Virumaal on silmitsi sarnase olukorraga ning sel teemal on käimas ka mitmeid kohtuprotsesse. Muuhulgas käib ühe miljoni pärast riigiga kohtuvaidlus ka Ida-Viru keskhaiglal.
Praktika, kus riik enne pakub omavalitsustele toetust, aga siis võtab suure osa ära, pärsib paratamatult edaspidi ka julgust uusi asju ette võtta ja toetust taotleda.