ANNELY OONE ⟩ Haridusvõimaluste olemasolu maapiirkonnas mängib kogukonna elujõulisuses olulist ja mitmekesisemat rolli.

Annely Oone, Iisaku gümnaasiumi hoolekogu esimees Foto: Erakogu

Ida-Virumaa koolivõrgu hoogsa optimeerimise ehk kokkutõmbamisega kaoksid haridus- ja teadusministri soovitusel maakonna kaks viimast eestikeelset maagümnaasiumi. See oleks maakonnale suur kaotus. Kas maakond ei vääriks vähemalt ühte riigigümnaasiumi maapiirkonnas?

Kolmapäevasel kohtumisel ministriga toetab Iisaku gümnaasiumi hoolekogu vallavalitsusega ühiselt kujundatud seisukohta, et riik võtaks üle Alutaguse valla kõik kolm üldhariduskooli. Ootus on õigustatud, sest Ida-Virumaa kaheksast omavalitsusest kuues on riik osaliselt koolid üle võtnud, v.a Alutaguse ja Toila vallas. Riigi poolt peab hea tasemega ja elujõulise eestikeelse koolivõrgu toetamine toimuma kõigis Ida-Virumaa omavalitsustes võrdsetel alustel, samamoodi õpetajate töö tasustamine ja kooli rahastamine.

Ministeerium soovib näha hea tasemega eestikeelset õpet, elujõulist ja korrastatud koolivõrku, luua õpilastele ja õpetajatele paremad tingimused õppetööks.

Haridusvõimaluste olemasolu maapiirkonnas mängib kogukonna elujõulisuses olulist ja mitmekesisemat rolli.

Alutaguse vald on Mandri-Eesti suurim maavald, pool kogu Ida-Virumaa territooriumist. Vallas on kolm elujõulist, heas korras ja õppetingimustega eesti õppekeelega kooli, neist üks gümnaasium. Kõik tingimused on praegu täidetud. Alutaguse valla kõik kolm kooli on olnud viimased 10 aastat kohad, kus on toimunud eestikeelne õpe ehk tegelikult on juba täidetud üleminekut eestikeelsele õppele, õpilastel on head lõpueksamite tulemused. Seega on tehtud midagi olemasolevate vahenditega, millele praegu planeeritakse ülisuuri summasid. See-eest kerkivad uute riigigümnaasiumide ja ka põhikoolide hooned Ida-Virumaa linnadesse nagu seened pärast vihma. Maakonna linnastumisele antakse sellega aina hoogu juurde. Ministeeriumi arvates võiks aga Alutaguse valda jääda vaid kaks kuueklassilist kooli ja üks põhikool.

Üldhariduskoolide võrgu korrastamine peaks tagama võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades. Siin on aga optimeerimise puhul suur vastuolu. Alutaguse valla kõige kaugemast kohast on maakonnakeskuseni pea 70 kilomeetrit. Gümnaasiumihariduse vaatest on Iisaku Jõhvist sama kaugel kui Jõhvi Iisakust. Aastaid tagasi gümnaasiumireformi luues oli juba algselt kavasse viga sisse kirjutatud, sest puudus lahendus õpilaste majutamiseks. Lahenduse pidid maapered ise otsima. Seda küsimust ei ole endiselt lõpuni lahendatud. Üle Eesti on vaid üksikud koolid, millel on ühiselamud. Iisakus on praegu korras ühiselamukohad 30 õpilasele, kohti saab vajaduse korral juurdegi luua.

Riigi maagümnaasium ei ole midagi erakordset, sest praegu on sellised koolid Noarootsis ja Nõos. Viimases õpib nii palju noori Ida-Virumaalt, et neile on käima pandud eraldi bussiliin kodu ja kooli vahel liikumiseks. Iseenesest on Iisakus gümnaasiumihariduse andmise jätkamine riigile kokkuhoid. Maakonnas eestikeelsele haridusele üleminekuks on Iisaku koolil kõik olemas: kogu taristu ja eestikeelne õpetajaskond, vajalik elukeskkond. Iisakus gümnaasiumihariduse jätkamise toetamisega saab ministeerium rakendada oma soovitut: muutunud õpikäsitlus, kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv õpetamine, ligipääs kvaliteetsele eestikeelsele haridusele, ka Kirde-Eesti maapiirkonnas.

Ja mida lapsed vajavad? Ütleme ikka vanematena mitme paralleelklassiga suurtele koolidele mõeldes, et need on "kombinaadid", kus lapsed õpivad. Maagümnaasiumi säilitamine Ida-Virumaa lõunapoolses piirkonnas annaks võimaluse tagada õppe erinevate vajadustega õpilastele. Mitte kõikidele lastele ei sobi nn suur riigikool, sest paljud tulevad väiksematest koolidest. Waldorfkoole on aastatega aina juurde loodud, sest sellised koolid sobivad meie tänapäeva noortele. Koroonaaegsed vaimsed ja õppimisprobleemid on lastel süvenenud ning erivajadustega laste arv koolides kasvab.

Gümnaasiumihariduse jätab pooleli iga viies õpilane. Maakool oma rahuliku ja stabiilse elukeskkonnaga võib olla siin lahendus, ka gümnaasiumiastmes. Ma ei alahinda kutseharidust, kuid eestikeelse kutsehariduse valik pärast põhikooli lõpetamist Ida-Virumaal on puudulik. Keskhariduse omandamise järel on aga kutsehariduse võimalused oluliselt suuremad.

Ja veel üks väga oluline argument riikliku maagümnaasiumi loomiseks. Haridusvõimaluste olemasolu maapiirkonnas mängib kogukonna elujõulisuses olulist ja mitmekesisemat rolli. Merili Kärner on hiljuti oma magistritöös uurinud maakoolide sulgemise mõjusid ning toob välja, et maal kooli sulgemine võib anda lühiajaliselt rahalises mõõtmes kokkuhoidu, kuid kooli sulgemine võib kaasa tuua majanduslikku kahju tööhõive ja majandusliku aktiivsuse vähenemise kaudu. Maakoolide säilimisel on oma kultuuriline ja ajalooline tähendus. Ehk siis maapiirkonnas kooliastmete sulgemisega ei lahenda ministeerium "sotsiaal-majanduslikku alla keskmist" olukorda, vaid muudaks selle halvemaks. Kooliastmete säilitamine oleks maapiirkonnas kui investeering tulevikku majanduse kui ka rahvastiku säilitamise seisukohalt.

Aastaid tagasi arutlesid maakonna edumeelsemad inimesed maakonna arengusuundade üle. Üks võimalikest stsenaariumidest oli muutumine vanadekodude maakonnaks. See tulevikusuund ei jäänud siiski peale, vaid maakonda nähti ning nähakse seni edumeelse ja uuenduslikuna. Arengut saavad luua aga inimesed. Selleks vajame maakonnas haridusvõrgustikku, mis ulatuks gümnaasiumiastmeni ka maapiirkonnas ja tagatud oleks eestikeelse gümnaasiumihariduse kättesaadavus ka kõige kaugemas maakonna nurgas.

Ida-Virumaa maapiirkonda panustades näitaks riik oma soovi regionaalpoliitikat ellu viia ning toetada Ida-Eesti eestikeelset kogukonda, maaelu ja üldse elu äärealadel. Alutaguse vallas oleks riikliku maagümnaasiumi pidamisel praegu ka oluline julgeolekupoliitiline aspekt.