Kohtla-Järve haridus hulbib ülemineku vaevades

Hendrik Agur
Copy
Hendrik Agur, Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor, Kohtla-Järve volikogu liige
Hendrik Agur, Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor, Kohtla-Järve volikogu liige Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Mul puudub vähimgi soov ja kirg vaidlust jätkata. Samas ei oleks korrektne jätta hr Lopini poolt meelevaldselt interpreteeritud andmeid tõe pähe võtmiseks, sest need ei vasta tõele. Selliselt jätkates, hämades ja sõjakaid loosungeid esitades ning aastakümneid linna hariduselu juhtinud inimeste liini jätkates, andmeid ilustades, arendustegevusi mitte ette võttes ja eestikeelset haridust sisuliselt boikoteerides Kohtla-Järve põhihariduse tase ja põhikooli lõpetanud õpilaste eesti keele oskuse tase ei tõusegi.

Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil saavutas B1-keeletaseme 2021. aastal 42,5% ja 2022. aastal 58% kooli lõpetajatest. See tähendab, et 42% Kohtla-Järve põhikooli lõpetajatest ei omandanud keeletaset B1. Seda, mida nõuab seadus.

Aga eeskätt on probleem selles, et sellistel põhikoolilõpetajatel on olulisemalt halvemad väljavaated oma edasist haridusteed jätkata, sest nad ei ole suutelised õppima eesti keeles. Nii näiteks suundusidki aastatel 2019-2022 ca pooled Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli lõpetajad edasi õppima Ida-Viru kutsehariduskeskusesse (andmed direktor Julia Kalamajevalt 2023. aasta augustis linnavolikogu liikmetele saadetud kirjast). Miks? Sest seal sai edasi õppida vene keeles.

Kohtla-Järve gümnaasiumi kahe viimase aasta riigieksamite tulemuste keskmised arvnäitajad:

eesti keele (E1) riigieksami keskmine 2022. aastal 55 punkti ja 2023. aastal 52 punkti;

eesti keele teise keelena (E2) riigieksami keskmine 2022. aastal 82 punkti ja 2023. aastal 87 punkti;

inglise keele riigieksami keskmine 2022. aastal 64 punkti ja 2023. aastal 72 punkti;

laia matemaatika riigieksami keskmine 2022. aastal 48 ja 2023. aastal 55 punkti;

kitsa matemaatika riigieksami keskmine 2022. aastal 41 ja 2023. aastal 50 punkti.

Väljavõte haridus- ja teadusministeeriumi järelevalve õiendist: "Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli 47 pedagoogist on 18 pedagoogil nõutav keeleoskuse tase. Sealjuures C1 keeleoskuse tase on 13 õpetajal, kelle hulgas on ka kõik eesti keelt teise keelena ja eesti keeles õpetavad õpetajad.

Samas töötab koolis 29 õppe- ja kasvatusala töötajat, kelle keeletase ei vasta nõutavale, B2-tasemele. Sealjuures on neist 28-le teinud keeleamet 2023. aastal ettekirjutuse sooritada B2-taseme eksam ja teinud sunniraha hoiatuse. Seega on nende keeleoskuse tase olnud juba pikemat aega mittevastav. /.../ kooli õpetajate eesti keele oskuse tase on olnud muutumatu ja madal võrreldes Eesti keskmisega pikemat aega."

Hr Lopini väidet, et Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli õpetajatest 96% omab nõutavat kvalifikatsiooni, tuleb lugeda eksitavaks informatsiooniks. Haridus- ja teadusministeeriumi järelevalvemenetluse õiendist nähtub, et Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli õpetajate kvalifikatsioon ei vasta nõuetele 22% ulatuses.

Väljavõte õiendist:

"Õppe- ja kasvatusala töötajaid, kelle kvalifikatsioonile on kehtestatud nõuded, oli koolis 47: direktor ja õppealajuhataja, kes mõlemad täitsid ka õpetaja ülesandeid, eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog ja 41 õpetajat, nendest kahel tööleping peatatud. Direktori, logopeedi, koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja 32 õpetaja kvalifikatsioon vastab kehtestatud nõuetele. Üheksa õpetaja (22% kõigist õppe- ja kasvatusala töötajatest) kvalifikatsioon ei vastanud nõuetele, kuna neil on puudu magistrikraad ja õpetajakutse või õpetajakutse."

Hr Lopini rünnakut ja soovi madaldada Kohtla-Järve gümnaasiumi tegevust ja personaalselt mind tuleb lugeda väiklaseks ja paljasõnaliseks. Kohtla-Järve gümnaasiumi 22 õpetajast 20-l on nõutav kvalifikatsioon, mis teeb kvalifikatsiooniga õpetajate protsendiks 91. Meie õpetajaskond on valdavalt eesti emakeelega. Kaks õpetajat, kelle emakeel ei ole eesti keel, on omandamas keeletaset C1.

Suureks väljakutseks on leida kohalikku ja kvalifitseeritud õpetajat. Kuna õpetamise kvaliteet on meile tähtis, oleme aastate jooksul kutsunud palju õpetajaid väljastpoolt Ida-Virumaad. Paraku ei kohane väljastpoolt tulnud inimesed (eriti noored) nii kiiresti kohalike oludega ning nad lahkuvad pärast üht või kaht aastat töötamist. See on paisutanud eemalt vaatajale õpetajate vahetust ja asjasse mittepuutuvas vaatlejas võib olla tekitanud küsimusi. Meie lähenemisviis on selline, et pigem kohaneda sagedamini uue ja tublima õpetajaga kui vaikivalt taluda madalamat kvaliteeti.

Kohtla-Järve gümnaasiumi ei ole mõtet rünnata tulemusnäitajate pärast. Uue kooli käivitamisel ei saa olla kõik näitajad momentaalselt laes. Kusagilt punktist algab minek, tähtis on jälgida trendi ja keskmisi näitajaid, liikuda paremuse poole.

Kohtla-Järve hariduse juhtimisest. Koolide sisulist järelevalvet ja nõustamist KOVi kui koolipidaja poolt ei ole aastakümnete jooksul tehtud. Hariduslikke tulemusnäitajaid on ilustatud ja kunstlikult haibitud (kunagiste kohalike gümnaasiumide lõpetajate ülisuur − ca 30 − kuldmedalistide arv, samal ajal kui riigieksamite tulemused olid madalad, Eesti võrdluses pigem lõpus).

Praegu, aastal 2023, on olukord drastiliselt muutunud. On uus ja nüüdisaegne linnavalitsus ning ülisuur perspektiiv, et linna hariduse juhtimine võetakse kontrolli alla: pakutakse kvaliteedis tuge, nõustamist ja suudetakse hakata ise adekvaatset, sisulist ja õiglast järelevalvet tegema. Aga selleks tuleb olla ka aus, töökas, otsusekindel ja toimekas.

See on pikk ja kindlasti valulik protsess, ei käivitu nipsust, toob kaasa personaalseid tagasilööke ja solvumisi, kuid silmas tuleb pidada õpilastele pakutava hariduse kvaliteedi tagamist, mitte mõne persooni töökoha säilitamist. Ma loodan, et need ajad on möödas.

Kohtla-Järve linna haridusreform ei ole lõpuni jõudnud, vaid hulbib ülemineku valudes ja vaevades − väärtusruumide erinevus on kontrastne. Aga ka sel ajal tuleb silmas pidada eelkõige õpilaste huvisid ja tagada neile võimalus omandada võimalikult hea, parim haridus. Loodetavasti toob otsustava pöörde Kohtla-Järve uue haridusstrateegia vastuvõtmine ja elluviimine, mis toob omakorda kaasa sisulise pöörde paremuse poole nii alus- kui põhihariduses Kohtla-Järvel. Selle nimel töötame ning kutsun kõiki targale ja heasoovlikule koostööle. Vaikimiste ja kinnimätsimiste aeg on möödas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles