JUHTKIRI ⟩ Koolide riigistamine imet ei tee

Iisaku gümnaasium. Foto: Iisaku gümnasium

Eelmisel nädalal tuli Alutaguse vallavõim välja ideega pakkuda kõik oma kolm kooli riigile ülevõtmiseks. Koolireform selles vallas on teemaks olnud juba aastaid, kuid sellest on saanud tüliõun, mis volikogus isegi ühel pool lauda istujad eri leeridesse ähvardab lüüa.

Riik teatas siiski, et tema Alutaguse koole riigistama ei hakka. Kui vald on nõus Iisaku gümnaasiumi sulgema, annab ta aga raha uue koolimaja ehitamiseks ning ka Mäetaguse ja Illuka kool võivad rahumeeli edasi tegutseda.

Koolihariduse säilitamine maapiirkondades on alati valus ja emotsionaalne teema. Ühest küljest on fakt, et lapsi jääb vähemaks, teisalt on koolide ja lasteaedade olemasolu ühes või teises maakohas oluline kogukonna elujõu säilitamiseks. Kui haridus kaob, liiguvad ka noored lastega pered mujale.

Mäletame ju neid emotsioone, mis lahvatasid eelmisel aastal plaani pärast sulgeda Lüganuse kool. Sellest tõusis suisa kohtutüli, kuni riik lõpuks teatas, et võtab kõik kolm valla kooli oma tiiva alla.

Tuleb tõdeda, et riik on viimastel aastatel Ida-Virumaal üsna jõuliselt gümnaasiumiharidust riigistanud, survestades samal ajal omavalitsusi oma gümnaasiume sulgema. Lisaks Alutagusele peab juba lähiajal oma gümnaasiumi asjus olulisi otsuseid tegema ka Toila.

Koolide päästmiseks võib nende riigistamine ju võluvitsana tunduda, eelkõige Lüganuse näidet silmas pidades. Aga kõige olulisem on ikkagi laste arv kohapeal. Kui pole, keda õpetada, siis pole ka kooli.