JUHTKIRI ⟩ Kindrali keerukas missioon

Meelis Kiili üks põhisõnumeid riigikogu valimiste eel oli, et Ida-Viru ettevõtete poolt makstavaid saastetasusid tuleb kasutada Ida-Virumaa elu parandamiseks. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Aastakümneid sõjaväelasena Eesti riiki teeninud kindral Meelis Kiilil on nüüd riigikogu liikmena ees uus ja teistmoodi missioon. Kiviõlist pärit mehena püüab ta Ida-Virumaale ära tuua siinsete ettevõtete makstavad keskkonnatasud.

Jutte sellest, et saastetasud peavad kuuluma piirkonnale, kus saastamine toimub ja on toimunud, et selle abil saaks parandada kahju saanud elukeskkonda, on rääkinud aastaid paljud poliitikud ja ametnikud. Jah, põhimõte on väga õige, ütlevad nad, ainult et tegusid pole järgnenud...

Kui võtta keskkonnatasudest vaid saastetasud, siis neid maksavad Ida-Viru põlevkiviettevõtted aastas ligemale 30 miljonit eurot. Kui saastetasud tõusevad sellise sammuga, nagu kliimaministeerium soovib, oleks see summa nelja aasta pärast juba 50 miljonit eurot. See oleks Ida-Virumaa omavalitsuste jaoks arvestatav lisaraha, et kohalik elu paraneks.

Ent vaatamata kogu loogikale, et saastetasusid tuleb suunata sinna, kus kahju on tekitatud, on siiski mitmeid agasid, mis teevad kindral Kiili missiooni õnnestumise keerukaks. Kui see raha suunata Ida-Virumaale, siis peab muutma saastetasude senist jaotust, millest suurem osa on läinud üle Eesti tuhandete keskkonnaprojektide rahastamiseks. Kolleegid riigikogus võivad omavahel Meelis Kiilile küll õlale patsutada, et õiget asja ajad, aga kuidas me toetame seda, aga mida meie oma valijad selle peale ütlevad...

Et see teema Ida-Virumaa huvides läbi suruda, tuleb Kiilil olla oma uues rollis poliitikuna väga osav strateeg ja taktik.