RENE KUNDLA ⟩ Iisaku gümnaasium vajab selgeid sõnumeid

Rene Kundla, Alutaguse valla elanik Foto: Erakogu

Aastaid kestnud Iisaku kooli gümnaasiumiosa võimaliku sulgemise protsess on näidanud Alutaguse vallavõimude otsustamissuutmatust.

Plaanid sulgeda Iisaku kooli pidevalt väheneva õpilaste arvuga gümnaasiumiosa sai Alutaguse vald pärandina Iisaku vallalt. Vahetult enne seda, kui volikogu oleks otsustanud, kas panna kinni tollal 23 õpilasega gümnaasiumiosa, leiti 2018. aasta kevadel lahendusteena korvpallisuund.

See võimalik pääsetee sai aga väga kehva stardi. Volikogu kiitis ilma asjasse süüvimata Eesti spordi (rahastamis)poliitikat arvestades raskesti teostatava − võin seda kunagise Eesti korvpalliliidu noortejuhina kinnitada − ja nõrgalt ettevalmistatud ettepaneku heaks. Kuigi volikogu istungil ei öelnud vallavanem gümnaasiumi korvpalli abil päästmise poolt ega vastu ühtegi argumenti, ei takistanud see tal hiljem volikogu otsust avalikult mõistusevastaseks nimetada.

Kõige selle tagajärjel jäigi kahjuks koolile hea hoog sisse lükkamata, sest osapoolte koostööd, mis gümnaasiumi oleks reaalselt aidanud, ei sündinud. Aga kindlasti saaks mõni sulesepp kirjutada sellest perioodist põnevuselt Mihkel Tiksi "Korvpalliromaanile" konkurentsi pakkuva loo.

Valla juhid pole soovinud otsida lahendusi, kuidas gümnaasium võiks ellu jääda.

Gümnaasiumiosa kinnipanek tundus loogiline pärast seda, kui 2021. aasta valimistel saavutas võidu ja volikogus enamuse valimisliit, mille juht, tollane ja praegune vallavanem Tauno Võhmar ütles valimisdebatil ainsana julgelt välja, et ta peab mõistlikuks Iisaku kooli gümnaasiumiosa sulgeda. Konkreetset otsust pole aga sündinud kahjuks siiani, sest käidud on nagu kass ümber palava pudru. Jah, 2022. aastal jõuti korvpallisuuna sulgemiseni, kuid edasised sammud on olnud saamatud.

Kuna endal otsustusjulgust nappis, proovis vallavõim kavalusega. Ehk koolis jätkusid jutud, et volikogu sulgeb gümnaasiumiosa niikuinii ja põhikooli lõpetajatel pole mõtet sel sügisel 10. klassi minna. Sellesisuline kinnituskiri tuli vallavalitsuselt lastevanematele veel 20. augustil. Vallavalitsuse lootus, et gümnaasiumiosa ise kärbub, aga ei täitunud. 10. klassi astus sügisel siiski kaks õpilast.

Nüüd nenditakse vallavõimude tasemel, et neile kahele ei saa küll garanteerida, et nad saavad Iisakus oma gümnaasiumitee lõpetada. Kogu seda tausta arvestades tunduvad iroonilised volikogu esimehe Marek Kullamäe sõnavõtud sotsiaalmeedias, kus ta heidab ette, miks gümnaasiumi kaitsvad lastevanemad ise oma lapsi Iisaku gümnaasiumisse ei pane.

Kogu senine käitumine on näidanud, et valla juhid pole soovinud otsida lahendusi, kuidas gümnaasium võiks ellu jääda. Olen enam kui kindel, et kui volikogu oleks kevadel otsustanud gümnaasiumile aastateks töörahu anda, astunuks sel sügisel Iisaku kooli 10. klassi üle kümne noore.

Ootamatu käigu tegid 11. augustil vallavolikogu esimees ja vallavanem, kes saatsid volikogu sellekohase aruteluta ja otsuseta haridusministeeriumile ettepaneku riigistada valla kolm kooli.

Kirjas on väga tähenduslik lõik: "Peame äärmiselt oluliseks kvaliteetse ja kodulähedase hariduse andmist. /..../ Maagümnaasiumi säilitamine Ida-Virumaa lõunapiirkonnas annaks võimaluse tagada õpe erinevate vajadustega õpilastele ja toetada eestikeelse gümnaasiumihariduse kättesaadavust piirkonnas. Iisaku gümnaasiumil on olemas kuni 30 kohaga õpilaskodu, mis võimaldab siin õppida ka kaugemalt tulnud õpilastel, kellele sobib eestikeelne õpe väiksemas klassikollektiivis."

Vallajuhtide kiri näitab, kui oluline on vallas ja Ida-Virumaal eestikeelse maagümnaasiumi säilitamine, aga oma reaalse käitumisega pole nad seda kuidagi kinnitatud, pigem vastupidi.

Asjale lisab vürtsi, et ettepanek koolid riigistada tehti ministeeriumile pärast seda, kui sealt oli tulnud vallale kiri, et Alutaguse vallavõimud võiks kaaluda kahe üheksaklassilise kooli kuueklassiliseks tegemist ja Iisaku kooli gümnaasiumiosa sulgemist. Vastutasuks lubati anda osa raha uue koolimaja ehitamiseks. Piltlikult öeldes tegi vald kitsele ettepaneku kärneriks hakata.

Rahvakohtumiselt haridusministriga jäi kõlama, et Iisaku gümnaasium võiks koostöös Ida-Virumaa riigigümnaasiumide ja Ida-Viru kutsehariduskeskusega tegutseda rakenduslikku haridust andva maakoolina, kus gümnaasiumiharidust saaksid noored, kellel ei valmista tunnis eesti keeles õppimine raskusi.

Lisaks võiks Iisakust saada kool, mille lõpetajad saaksid laia maailma minnes kooliseinte vahelt kaasa võtta tunde, et nad tahavad tulevikus oma koduvalda ja -maakonda tagasi tulla. Iisaku gümnaasium võiks olla õpilaskodu omav haridustempel, millele annaks Alutaguse vallas maad nii alt- kui pealtpoolt sonkinud põlevkiviettevõtted selleks, et sealt sirguks ettevõtetele vajalikke insenere, finantstoe reaalainete süvitsi õpetamiseks, mida toetavad õppesuundadena sport, riigikaitse, kaunid kunstid või veel midagi muud.

Selleks, et tagada koolile vallavõimu poolt arengurahu, teen ettepaneku, et osapooled mataks vaenukirve maha ning need, kes peavad Alutaguse vallas (gümnaasiumi)haridust oluliseks, teeks hea tahte kokkuleppe. Sellega kinnitatakse, et vähemalt järgmise kolme aasta jooksul saavad kõik, kes Iisakus 10. klassi astuvad, gümnaasiumi Iisakus ka lõpetada. Selle aja jooksul peab kool koostöös valla ja teiste toetajatega jõudma nii kaugele, et igas gümnaasiumiklassis oleks vähemalt 15-20 õpilast.

Hea tahte lepingule kirjutaks alla Alutaguse vallavolikogu liikmed, kes peavad oluliseks maakoolides antavat haridust kui üht osa inimesi maal hoidvast vundamendist, ja soovi korral ka need, kes kavatsevad 2025. aastal volikogusse kandideerida (leping jääks avatuks ehk sinna saaks allkirju anda soovi korral ka hiljem). Leping tuleks sõlmida võimalikult kiiresti, et need lapsed, kes oleks nõus oma kodukooli 10. klassi tulema, saaks seda veel enne aastavahetust teha.

Vähetähtis pole siinkohal mõelda ka õpetajatele, kellele oleks põhikooliõpilaste õpetamise kõrval gümnasistide ülikooliks ettevalmistamine heaks väljakutseks.

Valla juhid on alati uhkusega toonitanud, et Alutaguse näol on tegu Mandri-Eesti suurima pindalaga omavalitsusega, mis hõlmab poole Ida-Virumaast. Kas poleks mitte loogiline, et sellisel maalahmakal oleks ruumi ka ühe väikese, aga tubli maagümnaasiumi jaoks.

Kui aga Alutaguse vallavolikogu enamus leiab − erinevalt vallavanemast ja volikogu esimehest −, et maagümnaasiumi säilitamist Ida-Virumaa lõunapiirkonnas pole vaja, siis tuleb seda soovi selge sõna ja tegudega väljendada, mitte koera saba jupi haaval raiuda ning kogu vastutust kooli ja lastevanemate peale veeretada.