Viimastel nädalatel oleme mitmel korral kajastanud omavalitsusjuhtide toolikõikumisi maakonna omavalitsustes.
JUHTKIRI ⟩ Kompetentsuse ja poliitilise sobivuse dilemma
Kõige rohkem kõneainet on pakkunud neist muidugi Katri Raigi mahavõtmine Narva linnapea kohalt. Raik oli ametis küll suhteliselt lühikest aega, kuid tema valitsemisaeg oli tähelepanuväärne ja Narva jaoks erakordne. Juba tema tõus viimaste valimiste võitjaks Narvas näitas, et linnaelanikel on kõrini senisest võimust ja selle valitsemisstiilist. Raigi ametiajal toimusid väga suured muutused paremuse poole eelkõige linna kuvandis ülejäänud Eesti silmis.
Võinuks arvata, et Narva on saanud linnapea, kes suudab üle aastate linna värskeid arenguid tuua, keda tuleb seetõttu hoida ja väärtustada. Aga päevapoliitika nõudis oma: Raik võeti maha.
Ka Kohtla-Järve noor linnapea Virve Linder on selle linna jaoks enneolematute värskete tuulte sümbol, kelle najal on linna maine kiirelt kerkinud. Kuid kuuldavasti pole temagi positsioon enam kuigi kindel, ehkki arvestades jõudude vahekorda volikogus pole see ka varem väga vankumatu olnud.
Tänases lehes kirjutame Lüganuse abivallavanema Helve Pettai mahavõtmisest, kelle kompetentsust hinnatakse küll erinevalt, kuid kelle puhul on raske aru saada, mida talle konkreetselt ette heidetakse.
Poliitilised ambitsioonid ja kired kipuvad volikogudes sageli ületama mõistuse häält, mis soovitaks hoida omavalitsuse tippametites võimekaid inimesi, keda näiteks muudes ametkondades või eraettevõtluses iga hinna eest väärtustataks. Aga selline juba on kord poliitika, mis ühest küljest on sageli halastamatu kompetentsuse vastu, kuid samas tagab ka võimuvahetuse võimaluse. Ja see viimane pole sugugi väheoluline.