JÜRI RATAS ⟩ Riigieelarve kui sangpomm Eesti majanduse ja inimeste pihta

Jüri Ratas, riigikogu aseesimees, Keskerakond Foto: Eero Vabamägi / Scanpix

Valitsuskoalitsioon esitles 2024. aasta riigieelarve kokkulepet kui suurt töövõitu, kuid tegelikult on see läbikukkumine: sangpomm Eesti majanduse ja inimeste pihta. Mulle tundub, et koalitsioonil puuduvad reaalne tahe, julgus ja suutlikkus Eesti seisu parandada.

Eesti majandus on langenud kuus kvartalit järjest, kuid selle asemel et ettevõtlust turgutada, tegeleb valitsus Reformierakonna juhtimisel kärbete ja maksutõusudega. Heites pilgu viimastele teada olevatele andmetele, näitavad need, et selle aasta teises kvartalis vähenes Eesti päritolu kauba eksport aastaga koguni 29 protsenti ja ­investeeringud langesid aastaga 7 protsenti ehk ligemale viiendiku ja jõudsid umbes viie aasta taguste näitajateni.

Pealegi on eratarbimine praeguseks vähenenud koguni neli järjestikust kvartalit. Teisisõnu tarbime iga kuu ühe päeva koguse võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

1000eurost pensioni ei tule

Eesti kommertspankadele tulid jõulud sel aastal varakult: intressitõusude najal kiiresti kahekordistunud kasumid saab nüüd madalama tulumaksumääraga viia Eestist välja! Ja praegune koalitsioon esitleb seda mitmemiljonilist kingitust pankadele veel oma suure töövõiduna − absurd! Sellist kõverpeeglis solidaarsust Eesti ühiskond ei vaja! Pangad teenivad ainuüksi käesoleval aastal umbes miljard eurot puhaskasumit. Seetõttu on ühe kunagise pankuri väljend "pangad itsitavad pihku" siinkohal täitsa asjakohane.

Miks ometi jäävad Eesti valitsuse kõrvad nendele majandusekspertide soovitustele kurdiks?

Kirsiks tordil on loomulikult 400 miljoni suurune maksuauk 2025. aasta riigieelarves, mida peaminister ja rahandusminister on kutsunud ­ühiselt täitma. Kus oli Reformierakond oma kaasamisettepanekutega siis, kui teerulli kasutades käibe- ja tulumaksu tõsteti?

Selline tegutsemine näitab suutmatust eelarvet teha ja ettepanek elanikke maksudebatti kaasata ei mõju usutavalt. 400 miljonit eurot pelgalt limonaadimaksuga kokku ei korja, mis tähendab, et lisaraha näpistatakse ilmselt tervishoiu ja eri toetuste arvelt: sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuulub umbes pool riigieelarvest.

Lastega peredele juba tehti ära ja nüüd tehakse eakatega 1:0. Vanaduspensioni indekseerimine küll jätkub, kuid tulumaksuvabastus külmutatakse kohas, kuhu keskmine vanaduspension järgmisel aastal tõuseb. Erakorralist pensionitõusu see valitsus ei tee, seega võib maha tõmmata valimislubaduse tõsta keskmine vanadus­pension vähemalt 1000 euroni.

Keskerakond on korduvalt eri ettepanekuid välja käinud, alustades jõukaid soosiva maksureformi ärajätmisest ja lõpetades ettevõtlust toetava abimeetmega. Tagasiside on olnud ümmargune null ja Reformierakond ajab, klapid peas, jonnakalt oma rida edasi.

Kordan siinkohal üle Keskerakonna peamised ettepanekud. Kärpimise ja palkade külmutamise jutu asemel tuleb:

1) loobuda Reformierakonna kinnisideest ja tühistada ainult jõukaid soosiv maksureform − võit eelarvesse ligemale 500 miljonit eurot aastas;

2) maksustada pankade hiigelkasumid;

3) kehtestada sõidukitele luksusmaks esmasel registreerimisel, kui nende hind on üle 100 000 euro;

4) viia ühiskonna tugevama sidususe nimel ellu astmeline tulumaks.

Suureneb ebavõrdsus

OECD raportist nähtub, et kuna energia ja toiduainete hinnad tõusid 2022. aastal järsult, asus enamik teistest riikidest kiiresti toetama kodumajapidamisi ja ettevõtteid, pakkudes ajutist fiskaaltoetust, sealhulgas käibemaksu ja aktsiiside kärpimist, soodustusi ja krediite ning kohendades üksikisiku tulumaksu. Mitu riiki kehtestas ajutised maksud ­ootamatult kiiresti suurenenud kasumitele, solidaarsusmaksud või muud meetmed ettevõtete erakorralistele kasumitele, eriti energiasektoris, et aidata rahastada lisafiskaalkulusid ja leevendada hinnatõusude mõju eelkõige eriti haavatavatele rühmadele.

Samad eesmärgid toodi esile siis, kui paljud riigid alandasid madala sissetulekuga leibkondade maksukoormust ning tõstsid kõrgema sissetulekuga inimeste sissetulekute ja jõukuse makse. Soodustati investeeringuid, rakendati "rohelisi" maksusoodustusi ja krediite. Iga päev toob meile uudiseid koondamiste kohta, paraku ei ole puutumata jäänud ükski maakond. Kardan, et hullem on alles ees.

Kõige selle valguses tekib küsimus: miks ometi jäävad Eesti valitsuse kõrvad nendele majandusekspertide soovitustele kurdiks? Ja kui koalitsioon usub siiski, et ajab õiget asja, miks siis keegi ei plaksuta? Kuidagi kõrvulukustav on see vaikus!