JUHTKIRI ⟩ Ida-Viru päästerahale polegi tormijooksu

Põhjarannik
Copy
Narva rajatav magnetitehas on üks väheseid õiglase ülemineku fondist toetust saanud uusi ettevõtteid, mille ehitamine juba käib.
Narva rajatav magnetitehas on üks väheseid õiglase ülemineku fondist toetust saanud uusi ettevõtteid, mille ehitamine juba käib. Foto: MKM

Kui poliitikud mainivad peaaegu igal võimalusel Ida-Virumaa teemadest rääkides õiglase ülemineku fondis olevat 350 miljonit eurot, mis peaks piirkonna elu õitsema panema, siis tegelikkus näitab, et sellele rahale taotluste sadu polegi.

Suurinvesteeringute meetmest on rahastamisotsus tehtud seni vaid neljale taotlusele, kogusumma jääb 25 miljoni euro kanti. Mõned rahataotlused on veel läbivaatusel. Arvestades, et praegu kehtivate reeglite järgi peavad toetuste eest rajatavad või laienevad ettevõtted lubatud mahus tegutsema hiljemalt 2026. aasta keskpaigaks, kasvab iga päevaga tõenäosus, et osa Ida-Viru päästerahast jääbki kasutamata.

Taotluste ettevalmistamine, aga ka selleks vajaliku omafinantseeringu saamine on üsna keerukas ja aeganõudev protsess. Ida-Virumaa pole ka eelnevatel aastakümnetel olnud paik, kus investorid ja pangad oleks ihanud väga tugevasti raha mängu panna. Praegu, mil Ida-Virumaast sõna otseses mõttes silmaga nähtavas kauguses asuv naabrite vastu vaenulikult meelestatud Venemaa peab verist sõda Ukrainas, on see soov veelgi nõrgem.

Seda arvestades tuleks ilmselt kaaluda toetuse tingimuste leevendamist. Võib-olla tasub vähendada ettevõtete omaosaluse määra, sest vahepeal on riskid oluliselt kasvanud ning hea, kui üldse keegi ettevõtlust laiendab ja uusi töökohti loob.

Mõelda tasuks ka sellele, kas on ikka õige täielikult välistada fossiilsete maavaradega seotud ettevõtluse toetamine. Tähtis on, et oluliselt väheneksid keskkonnaheitmed, mitte ei välistataks maavarade kasutamist. Olemasoleva tööstuse edasiarendamine, et selle keskkonnajalajälg väheneks, peaks olema samuti tervitatav ja toetuskõlblik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles