JUHTKIRI Saastaja maksab küll, aga mitte neile, kes kannatavad

Copy
Põlevkivielektijaamad on sel aastal töötanud tunduvalt vähem kui mullu.
Põlevkivielektijaamad on sel aastal töötanud tunduvalt vähem kui mullu. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Põhimõte, et saastaja peab tekitatud kahju eest maksma, on 100 protsenti õige. Samamoodi peaks õige olema aga ka see, et ta maksab neile, kes selle pärast kannatavad.

Kui Eestis on suuremad saastetasude maksjad Ida-Virumaal tegutsevad põlevkiviettevõtted, siis on loogiline ja õiglane, et suurem osa sellest rahast kuluks loodus- ja elukeskkonna parandamiseks Ida-Virumaal. Aga tegelikult ei ole see kaugeltki nii.

Arusaadav, et keskkonnakahju ja sellega seotud mõjusid ei ole maakonna piiridel tarastatud. Seepärast ei ole ka õige nõuda, et kogu saastemaksudest kogutav raha tuleks kulutada siin. Kuid kui Ida-Virumaale tuleb alla kümne protsendi, siis on see jaotus ilmselgelt kreenis.

Sellest sai aru ka eelmine keskkonnaminister Madis Kallas, kes pakkus välja eelnõu, mis oleks suurendanud Ida-Virumaale laekuvat osa kaks korda. "Ida-Virumaa kannatab kõige enam keskkonnakoormuse all. Seda tuleb vääriliselt ja õiglaselt hüvitada," kõlas Kallase igati mõistlik seisukoht.

Paraku jäi ta selle tõdemusega üksi. Ei nõudnud tema Sotsiaaldemokraatlik Erakond selle koalitsioonileppesse lisamist sugugi sama kirglikult nagu mõnda teist seaduseparandust või -täiendust. Reformierakonnal ja Eesti 200-l oli ilmselt ükskõik, mida nende kandidaadid enne valimisi Ida-Virumaa inimestele lubasid. Samas ei öelnud ka nende erakondade juhid siin kandideerinud erakonnakaaslastele lubaduste letti ladumise ajal, et see on rumal jutt ja pange see suhu tagasi...

Tagasi üles