:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2023/04/10/15249112t1h8c0f.jpg)
Mida rohkem peaminister ja ka mitmed teised valitsuse liikmed Ida-Virumaaga seotud teemadel sõna võtavad, seda enam paistab välja, et nad tunnetavad väga nõrgalt, kui üldse, siinse piirkonna reaalseid probleeme.
JUHTKIRI ⟩ Valitsus on irdunud Ida-Viru päris probleemide tajumisest
Selle asemel on nad klammerdunud oma jutupunktidesse või kinnisideedesse, mis on sageli ilmselgelt vastuolus tegelikkusega. Endine kauaaegne peaminister ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip tugines on väidetes enamasti statistikale. Praegune valitsusjuht Kaja Kallas püüab tõe pähe esitada aga oma teooriaid või soovunelmaid, millel on parimal juhul vaid õrn seos tegelikkusega.
Olgu näiteks kas või eelmisel nädalal Põhjarannikule antud intervjuus öeldu, et Ida-Virumaal on tööpuudus suur selle pärast, et siinsed naised ei käi tööl, või et Ida-Virumaal on sel aastal uusi töökohti loodud üle kolme korra rohkem, kui on kadunud vanu, samal ajal kui töötuse tase on endiselt üle 12 protsendi, mis on riigi suurim. Või et põlevkivitööstuses pole seni kadunud töökohti.
Riigi suurim on ka Ida-Viru suhtelise vaesuse määr ja seda kinnitab värske inkassofirma uuring, mille kohaselt tasub iga viies idavirulane oma igapäevaseid kulutusi laenuraha eest.
Õiglase ülemineku fond on kindlasti Ida-Virumaale abiks, aga ainult sellest "imerohust" ei piisa. On vaja Ida-Viru keeruka olukorra tunnistamist, selget tegevusplaani ja samas hoiduda lõkkesse bensiini valamisest, milleks on kujunemas uue õlitehase ehituse pidurdamine.
Vastasel juhul on keeruline optimistideks jääda ka neil, kes kõige kiuste usuvad endiselt, et Ida-Virumaa klaas on pooltäis, aga mitte pooltühi.