/nginx/o/2023/10/27/15684004t1hb4c4.jpg)
Augustis sai aasta sellest, kui valitsus viis Narvast minema Nõukogude impeeriumi kõige tuntuma sümboli − tankimonumendi − ja teised piirilinna punatähised. Mäletame neid augustijärgseid päevi, mil osa punatanki minemaviimisest ärritatud inimesi käis veel sellele kohale lilli ja küünlaid viimas, demonstreerides nii oma protesti.
Kokkuvõttes võib öelda, et monumentide teisaldamine möödus rahulikult ning ka mõnede aktivistide hilisemad pingutused selle pinnal rahutusi hõõgvele puhuda ei kandnud vilja. Aga politsei suutis seekord kõige vihasemad võitlejad elimineerida ning hilisemadki sammud andsid aktivistidele igati mõista, et riik tegutseb sel korral otsustavalt ja karmilt. Selle tulemusel näeme praegugi, kuidas Venemaa sümboolika kasutajad ilma pikema jututa trahvi saavad, mõned aktivistid on riigist välja saadetud ning Kremli toel loodud liikumise KOOS ninamehed eeluurimisvanglas istuvad.
Tänasest Põhjarannikust saab lugeda, kuidas politsei tühistas ka mitme tankikaitsja relvaloa põhjendusel, et need inimesed ohustavad Eesti julgeolekut. Selle juhtumi juures on tähendusrikas, et politsei sellise tõlgendusega nõustus ka kohus, kes leidis, et kutsudes avalikult üles tankimonumendi teisaldamisele vastu seisma, on need inimesed vastandunud Eesti riigile. Kohus nentis, et politsei on võtnud arvesse varasemast ajast saadud praktilist kogemust selle kohta, mis juhtub siis, kui ratsionaalseid ennetusmeetmeid ei rakendata ja ohtu alahinnatakse, pidades silmas 2007. aasta aprillirahutusi, mil nii Tallinnas kui Ida-Viru linnades märatseti ja lõhuti, kui pealinna südamest pronkssõdur minema viidi. Seekord käitus politsei võimalikke rahutusi ennetavalt, andes igal sammul mõista, et võimule vastuhakk selles pingeolukorras toob kaasa tagajärjed. Relvaloast ilmajätmine on üks sellistest tulemustest.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)