VALLO REIMAA ⟩ Lõputule möödarääkimisele peaks tegema lõpu

Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Riigikogu Ida-Viru toetusrühma esimehe Maris Lauri juhtimisel, kes on ka ise põline idavirulane, toimus neljapäeval riigikogus Ida-Virumaa majandusarengute teemaline arutelu.

Kohal oli ka hulk Ida-Virumaa esindajaid eesotsas Ida-Virumaa ettevõtluskeskuse (IVEK) arvuka delegatsiooniga. Kohalike omavalitsuste seisukohti selles keerulises küsimuses tutvustas Ida-Virumaa omavalitsuste liidu (IVOL) tegevjuht Meelis Kuusk. Esinejate hulgas oli ka mitmeid ettevõtjaid ning kolme võtmeministeeriumi (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium ning kliimaministeerium) juhid, neist kaks ministrit ja üks asekantsler. Lisame siia juurde veel kolm eksministrit, kes istusid saalis, ning valitsuse eriesindaja Ida-Virumaal.

Kõige tähtsam oli iseenesest juba sellise kohtumise fakt ise. Vähemalt selles ruumis ei julgenud keegi tunnistada, et teema pole oluline, kuigi riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma liikmeid oli kohal vähevõitu.

Selgeks sai seegi, et vastuvõetavate otsuste mõjude hindamine ei kuulu ametnike (ning näib, et ka poliitikute) lemmiktegevuste hulka.

Muu hulgas sai üsna üheselt selgeks, et paljude kitsaskohtade jäljed viivad kliimaministeeriumi ametnike töötubadesse. Seegi tõdemus oli oluline, kui eesmärgiks võtta Ida-Virumaa maakondliku majandusvankri hoogsamalt liikuma vedamine.

Sai ka natuke nalja, kui üks ministritest entusiastlikult tuule- ja päikeseparkidest rääkides väitis, et tegemist on juhitava energiaga. Kui selle peale üks ettevõtjatest küsis, kas Eesti valitsus oskab juba päikest ja tuult juhtida, jätkas minister häirimatult oma roheenergia juttu, saamata aru, et ämbri asemel solistas ta juba suures vannis. Muigel nägusid oli palju.

Teine minister rääkis suure kaasaelamisega, kuidas ta toetab keskkonnatasude suuremat maakonda jätmist ja tegeleb asjakohase eelnõuga. Selle peale ütles eksminister Jaak Aab talle, et see eelnõu on juba aruteluringil, kuid seal seda muudatust ei ole ning keskkonnatasude tõusuga kaasneva lisatulu suunab riik tegelikult hoopis iseendale, millega Ida-Virumaale jääv osakaal väheneb veelgi. Vastuseks kostis tegevminister, et ta toetab seda vähemalt mõtetes ja näeb lahendusena keskkonnatasude veelgi suuremaks tõstmist. Vastamise tuhinas läks tal paraku meelest, et parajasti oli arutelu eesmärgiks ettevõtluse arengu toetamine, mitte pidurdamine.

Palju räägiti pikast plaanist. Samal ajal 10-15 aasta perspektiivist kaugemale ükski esineja vaadata ei julgenud, kuigi ühelt Ida-Viru investeeringute agentuuri (IVIA) juhatuse liikme Teet Kuusmiku slaidilt tuli ilusti välja, et tegelikkuses võib ainuüksi planeerimisprotsess bürokraatlike takistuste tõttu venida kuni kümne aasta pikkuseks. Järelikult peaksid kümne aasta kauguse tuleviku sisendid juba praegu töölaual valmis olema.

Kiilide, päevaliblikate ja muude toredate tegelaste kohustuslike uuringute vajadus arenduskruntidel tekitas Teet Kuusmiku ettekande kuulamisel lõbusat elevust. Kuulata oli küll lõbus, aga arendaja nahas ei tahaks väga olla.

Selgeks sai seegi, et vastuvõetavate otsuste mõjude hindamine ei kuulu ametnike (ning näib, et ka poliitikute) lemmiktegevuste hulka. Õnnetuseks on Ida-Virumaal vähe asju, mida tavapäraste standardalgoritmide abil hinnata saab. Sellest ka aastakümnetepikkused lõputud möödarääkimised Ida-Virumaa ja riigi esindajate vahel.

Tavapärase suure Narva-kesksuse kõrval oli seekord ka Jõhvi kenasti pildis. Näiteks arendusprojektiga, millel potentsiaal Ida-Virumaad noorema põlvkonna hulgas oluliselt positiivsemaks muuta. Selleks on Jõhvi rajatav digimultiinkubaator, mida kohalikud on hakanud suupärasemalt filmilinnakuks kutsuma.

Jõhviga seostub ka IVEA korrusmajade projekt, mis jätkab 2008. aasta majanduskriisi eel Jõhvis käima läinud korrusmajade ehitust. Tallinna poolt vaadatuna näib veider, et taasiseseisvumisjärgsel ajal ei olegi Ida-Virumaal uusi korrusmaju rohkem ehitatud, kuid Jõhvil on põhjust sellegipoolest uhke olla. Nimetatud protsessi taaskäivitumise eelduseks on aga ikkagi uute töökohtade tekkimine piirkonda.

Vähemalt sellel koosviibimisel ütlesid riigi esindajad korduvalt välja, et ollakse valmis seniseid ettevõtluse toetusmeetmeid paindlikumaks muutma. Loodame siis üheskoos, et sellest ka kasu tõuseb.