JUHTKIRI ⟩ Vana moodi ei tohi, uut moodi veel ei suuda

Viimastel aastatel on Eestis valminud vaid Enefit Greeni Purtse tuulepark, kus on viis tuulikut. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Lõputud jutud Eesti energiavarustuse kindlustamisest on viimastel aastatel justkui katkine grammofoniplaat, mis on ühele kohale hüppama jäänud.

Ühelt poolt tuleb poliitikutelt sõnumeid, et põlevkivist elektri tootmisele ehk viisile, kuidas on aastakümneid Eestis toad ja tänavad valgeks ja elektrimasinad tööle saadud, tuleb teha võimalikult kiire tapp. Arutelud selle üle, kuidas siis teistmoodi elektrit saada, meenutavad üha enam maavanemate kärajaid komöödiafilmist "Malev", kus parimaks lahenduseks pealetungivatele võõrvägedele vastu seismiseks kujunes otsus hakata laulma.

Nali naljaks, kuid asi on tegelikult tõsine, nagu tõdeb sel esmaspäeval avaldatud auditis ka riigikontrolör Janar Holm. Tal on õigus, et viimase kümne aasta jooksul pole Eestis rajatud märkimisväärselt uusi tuuleparke. Kiviõli lähedal eelmisel suvel viie tuulikuga tööle hakanud Purtse tuulepark on üks vähestest. Kuid selle võimsus on vähem kui kümme protsenti näiteks Auvere uue jaama võimsusest.

Uued ja suuremad tuulepargid on vähemasti planeerimisel. Kui nende rajamist kohtuhagidega ja muul moel takistama ei hakata, siis võib kuue-seitsme aasta pärast olukord muutuda praegusest paremaks. Kuid lahendamata jääb siiski oluline küsimus, kuidas kindlustada juhitava elektrienergia tootmine ajal, mil tuul ei puhu ja päike ei paista.

Kodumaine taskukohane elektrienergia loob aluse konkurentsivõimelise majanduse ja elanike heaolu kasvuks. Pikka aega oli see võimalik tänu Ida-Virumaal asuvatele elektrijaamadele ja siinsete inimeste tööle. Kui see elektri tootmise viis on tunnistatud sobimatuks, siis milline on uus plaan?