MARIS LAURI ⟩ Oluline on näha võimalusi

Maris Lauri, riigikogu liige (Reformierakond), Ida-Virumaa toetusrühma esimees Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Majandusanalüütikud teavad, et suhtumisel ja meeleolul on tulemustele oluline mõju. Pessimistid ei näe võimalusi või peavad nende elluviimist ebarealistlikuks ning midagi ei juhtugi, sest asjad jäävad nii, kuis nad on, ja probleeme ei lahendata. Optimistid seevastu otsivad keerulistest oludest väljapääsu ja võimalusi ning nende tegevuse tulemusel hakkavad asjad paremuse suunas liikuma, seda isegi siis, kui asjad esiti ei õnnestu ja tuleb tagasilööke.

Just optimism ja leidlikkus on need, mis on aidanud Eestil kogu taasiseseisvumise aja jooksul olla edukas võrdluses väga paljude meie saatusekaaslastega.

Praegu ei ole ajad head: agressiivne ja sõjakas naaber, kehv majandusseis Soomes, Rootsis ja Saksamaal, viimastel aastatel järsult tõusnud tootmiskulud ning vajadus asendada keskkonda saastav tootmine puhtamaga on saatnud prügikasti nii mõnegi hea äriidee. Ida-Virumaal tajutakse loetletud surveid Eesti keskmisest tugevamalt, lisaks on siin mitmeid asjaolusid, mis piirkonnas ettevõtluse arendamist lihtsamaks ei tee.

See ei tähenda, et õigus on neil, kes arvavad, et Ida-Virus on asjad lootusetult ja kõiges valesti. See eelarvamusi, mõttelaiskust ja virisemist peegeldav seisukoht keeldub tähele panemast neid rohkeid ja väga mitmekesiseid võimalusi, mis Eesti kirdenurgas on. Suuremal osal Eestist ei ole tegelikult sellele võimaluste komplektile midagi vastu panna.

Ida-Virus on head võimalused arendada tööstust, sest siinsed inimesed on ühelt poolt harjunud töötama tööstusettevõtetes, kuid siin on olemas ka kogemus, kuidas tööstust arendada, teadmised regulatsioonidest ning oskused kogukonna, omavalitsuste ja ametkondadega suhelda. Ka siin muretsetakse ettevõtete keskkonnamõju pärast, kuid ei hakata iga uue idee puhul selle vastalisteks, vaid soovitakse asju kaaluda ning leida tasakaalu tootmise ja looduse vahel.

Heade inimeste tulek, aga veelgi enam Ida-Virumaale jäämine eeldab, et paraneb ka Ida-Viru elukeskkond.

Ida-Virumaa on väga mitmekesine piirkond, mis tähendab, et siin on väga palju erinevaid võimalusi. Tööstuspiirkondade kõrval on ju olemas põllumajandus, väga mitmekesine looduskeskkond, erinevad mälestised ning väga mitmekesised tootmis- ja elupiirkonnad. Nii saab tööstuse kõrval arendada ka muid väga mitmekesiseid ettevõtmisi.

2. novembril riigikogus peetud seminaril sai räägitud just nendest väga mitmekesistest võimalustest. Kuigi tegemist ei olnud suure konverentsiga, olid seekord koos väga mitmed osapooled: suuremad ettevõtjad, Ida-Viru ettevõtlusorganisatsioonid, omavalitsused, riigikogu liikmed ja töötajad ning mitmete ministeeriumide esindajad, sealhulgas ministrid. Oluline oli seegi, et seekord toodi Ida-Virumaa Tallinna.

Selle seminari eripära oli kindlasti ka see, et seal ei räägitud otseselt energeetikast. Põhjus on selles, et tegemist on niivõrd kompleksse ja ulatusliku teemaga, et see väärib eraldi arutelu. Nüüd oli aga võimalus tähelepanu saada ka nendel ideedel, mis energeetika ja põlevkivi kõrval teenimatult varju on jäänud.

Ida-Virumaad tuntakse põlevkivipiirkonnana ning väga paljude arvates tähendab põlevkivienergeetika vähenemine ja lähenev lõpp lõppu ka Ida-Virumaa arengule. See on nii ekslik, kui üldse saab olla! Meil on aheraine- ja tuhamäed, kuhu on ladestatud uskumatutes kogustes jäätmeid, millest on võimalik tulevikus eraldada erinevaid keemilisi elemente, mida vajavad järjest enam Eesti ja Euroopa ettevõtted, mis praegu sõltuvad suuresti Hiinast. Hiinaga on seotud väga paljud tarneriskid alates võimalikust poliitilisest sekkumisest ja lõpetades koroonakriisi ajal kogetud tarnete seiskumisega. Seetõttu on selles valdkonnas Eestil ja eriti Ida-Virul uskumatult suured arenguvõimalused.

Kuid ei tasu unustada ka väiksemaid ja isegi nišiasju, sest Eesti − tegelikult kõikide maade majandus − toetub mitmekesisele väikeettevõtlusele. Ida-Viru on küll tuntud tööstuspiirkonnana, kuid võiks mujal Eestis ning laiemaltki saada tuntuks turismi- ja puhkepiirkonnana, aga ka loomemajanduse ja filmitööstuse piirkonnana.

Idavirukad teavad seda, mida siinsed ettevõtlust arendavad organisatsioonid ette valmistavad. Nüüd on oluline, et ka kogu muu Eesti ja samuti Euroopa (ning maailmgi) sellest teada saaks. Narva-Jõesuu pikk liivane mererand, Peipsi põhjarannik, metsad-rabad, mõisad ja kindlused, tööstus- ja kaevandusmaastik ning mitmekesised võimalused seikluslikuks ja sportlikuks puhkamiseks on need, mida väga paljudel on veel avastada.

Võimaluste realiseerimine eeldab lisaks ideedele ja hakkajatele inimestele palju muudki. Väga palju räägitakse õiglase ülemineku fondist (ÕÜF), kuid see ei saa olla ainus Ida-Virumaa arengut toetav meede. Kahtlemata on ÕÜF muutuste algatamiseks oluline. Kuid praegused meetmete tingimused vajavad muutmist, sest majandusolud on muutunud. Hea, et kooskõlastusele on need juba läinud ning loodetavasti ka üpris pea jõustatakse. Loodetavasti leiavad ettevõtjad neist innustust, sealjuures on oluline, et taotlema tuleksid ka väikeettevõtjad.

Suured muutused tootmises ja ettevõtluses tähendavad ning nõuavad suuri muutusi väga mitmetes valdkondades. Loomulik, et inimesed peavad omandama uusi oskusi, kuid väga oluline on ka spetsiifiliste oskuste ja teadmistega inimeste, eriti inseneride olemasolu. Need võivad olla kohalikud, aga ka inimesed mujalt Eestist ja maailmast.

Heade inimeste tulek, aga veelgi enam Ida-Virumaale jäämine eeldab, et paraneb ka Ida-Viru elukeskkond. Loodusest üksi ei piisa, vaja on normaalselt nüüdisaegseid elamistingimusi, mitmekesist kultuuriruumi, häid sotsiaalteenuseid, väga häid ja mitmekesiseid haridusvõimalusi ning loomulikult vajavad inimesed, aga ka ettevõtted häid transpordiühendusi. Tänapäevane tootmine vajab puhast energiat.

Riigikogu Ida-Viru toetusrühma esinaisena luban, et omalt poolt hoiame piirkonna arenguvõimaluste arendamisel silma peal ja kasutame riigikogu võimalusi asju tagant utsitada.