JUHTKIRI ⟩ Miks õpetajate streik pole Ida-Virus populaarne?

Õpetajate streik. Illustratiivne foto. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Põhjarannik kirjutas sel nädalal, et suurem osa Ida-Virumaa koolide ja lasteaedade töötajatest ei võta reedesest hoiatusstreigist osa. Selles suhtes eristume me nii mõnestki Eesti piirkonnast: näiteks Tartus osalevad streigis peaaegu kõik koolid ja lasteaiad.

Aga küllap on siin mitmeid põhjusi, miks meil streigiküsimusse teistmoodi suhtutakse. Kõigepealt, nagu ütles Ida-Virumaa haridustöötajate liidu juhatuse liige Anneli Dietrich, pole ametiühingud siinsetes koolides kuigi populaarsed. Aga ametiühing ükskõik mis asutuses või ettevõttes ei ole midagi sellist, mis sünniks administratiivset käsuliini pidi − initsiatiiv selleks peab tulema töötajailt endilt.

Teiseks ei saa unustada, et sellest õppeaastast on Ida-Virumaal eesti keeles õpetavate pedagoogide töötasu oluliselt suurem kui kolleegidel mujal piirkondades. See võib olla üheks põhjuseks, miks osa õpetajaid ei pea "viisakaks" minna veel midagi juurde nõudma. Aga nagu ütles Dietrich, siis selle lisatasu saab ju valitsus iga kell ära võtta − see pole mingitesse lepetesse raiutud. Samas kui need õpetajad, kes streigivad, seisavad ka siinsete õpetajate parema palga eest sõltumata lisatasudest.

Tänases Põhjarannikus kirjutame sellestki, kuidas omavalitsused ei soovi minna õpetajate palgavaidluse laua taha. Kuid usutavasti hoiavad nad sisimas pigem õpetajate poolele. Sest on ju tegelikult paljud omavalitsused pidanud oma taskust õpetajatele palgaraha juurde maksma, kuna on riigis kehtiva pearahasüsteemi tõttu seatud sundseisu.