:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/11/24/15741407t1h8dd5.jpg)
See, et Kohtla-Järvel on Virve Linderi vähemusvalitsus alates selle aasta veebruarist kuni tänaseni ametis püsinud, on omaette ime. Umbusaldamise kirves on linnavalitsuse kohal rippunud ametisse asumise esimestest päevadest.
JUHTKIRI ⟩ Kohtla-Järve linnavalitsus kui harjutusväli
Seda enam mõjuvad silmakirjalikult need etteheited, mida umbusalduse algatajad on kirja pannud. Esimene katse Linder ametist tagandada oli juba märtsis ja uueks linnapeaks kokkulepitud endisel Narva linnapeal Tarmo Tammistel oli piltlikult öeldes selleks puhuks juba ka ülikond pressitud. Aga siis lihtsalt ei tulnud veel hääli kokku. Hiljem, kui umbusaldajate leeri olid uued liikmed vastu võetud, kulus aega, et leppida kokku, kes millise koha saab.
Toimuvas ei ole iseenesest midagi ebatavalist. Poliitikas käib ikka võimuvõitlus ja peale jääb see, kes suudab parajasti piisaval hulgal liitlasi kokku koguda.
Kuid iga võimupöörde puhul on asjakohane siiski küsida, mida ja kuidas see kohalike elanike jaoks paremaks muudab. Keskfraktsiooni juht Sergei Lopin ei osanud kahjuks sellele lihtsale küsimusele sisukat vastust kokku panna. Lopinil oli tegu juba lühikese umbusaldusavalduse ettelugemisega, ajades tulumaksu ja maamaksu sassi ning süüdistades samal ajal linnavalitsust vigastes eelnõudes.
Selle võimupöörde puhul on kehv asi ka see, et kui Linderi linnavalitsus on esimese üheksa kuuga linnavalitsemise töö enam-vähem selgeks saanud, siis nüüd kihutatakse nad minema ja asemele tuleb uus, kes peab samuti esmalt proove ja harjutusi tegema hakkama. Iseasi, kui just halli maja keldrisse viidud vana valitsemisviisi relsse ja kombeid taas lagedale ei tooda ega keerata ajaratast tagasi.
Samas ei julgeks ka uuele liidule väga pikka iga ennustada. Kui ülekaal volikogus on napp, eelarves raha vähe, isiklike huvide ootused mitmetel saadikutel võimalustest suuremad, siis ei tule sisetülisid kaua oodata.