JUHTKIRI ⟩ Poliitilise suitsiidi katse Kohtla-Järvel

Kohtla-Järve linnavalitsus. Foto: Peeter Lilleväli

Jälgides Kohtla-Järvel toimunud linnavalitsuse vahetust, jääb mulje, justkui oleks selle korraldanud mitte Keskerakond ja sotsid ise, vaid nende ridadesse imbunud mõne konkureeriva erakonna agendid. Eesmärgiga, et need erakonnad kaotaksid oma viimasedki toetajad.

Linnavalitsuse umbusaldamine ja omade paikasättimine, kui jõudude vahekord volikogus seda võimaldab, on poliitikas tavaline praktika. Ometigi on sellistel puhkudel oluline tulla välja tugevate argumentidega, miks vana valitsus enam ei sobi ja uus on parem. Eriti olukorras, kus on teada, et olemasoleval on parajasti avalikkuse suur toetus.

Virve Linderi linnavalitsus suutis selle vähem kui kümne kuuga teenida. See ei tähenda, et valitsus olnuks eksimatu ja poleks võimalik linna paremini juhtida. Aga praegused umbusaldajad ei osanud anda vähimaidki sisulisi vihjeid, millised nende pakutavad lahendused paremad oleksid. Umbusalduse ettekandja, keskerakondlaste juhi Sergei Lopini pobin volikogu ees oli lihtsalt hale ja laiali saadetud pressiteade sisutühi, mida tunnistasid ka mitmed keskerakondlased ise. 

Ei tulnud põhjalikumaid selgitusi  enne umbusaldushääletust ei ajakirjanduses ega sotsiaalmeedias. Vaid üks lühike üldsõnaline umbusaldusavaldus. Vait oli umbusaldjad ka volikogu istungil. Uue linnavalitsuse liikmete osas käis salatsemine nagu oli kombeks omal ajal NLKP pleenumite eel kaadriküsimuste lahendamisel. 

Palju aastaid sotside suuremaks häältemagnetiks olnud Eduard Odinetsil pole pärast selle pöörde korraldamist ilmselt enam põhjust Ida-Virumaale kandideerima tulla.

Hämmingut süvendab ka uue linnavalitsuse koosseis, mis näib, et on kokku pandud justkui mingi loosimise tulemusel. Ühelt poolt on kahju näiteks, et selline tubli sportlane ja treener Deniss Šalkauskas on meelitatud sellesse avantüüri, kus talle saab osaks sama saatus, mis omal ajal Elsa Gretškinale Eesti NSV haridusministrina. Aga see oli tema enda valik.