JUHTKIRI ⟩ Hariduse reform ei tohi raskendada selle kättesaadavust

Foto: Matti Kamara (Pohjarannik)

Haridus- ja teadusministeerium jätkab Ida-Virumaal gümnaasiumihariduse kokkutõmbamist. Juba varem kirgi kütnud survestamine Iisakus ja Toilas gümnaasiumiastme kinnipanekuks on saanud loogilise jätku Kiviõlis, kus uuest õppeaastast pannakse ilmselt gümnaasium kinni või alustatakse selle likvideerimist, lubades praegustel gümnasistidel gümnaasium seal lõpetada.

Kõigi nende koolide lugu on muidugi erinev, alustades sellest, et Kiviõli 1. keskkool kuulub erinevalt Iisaku ja Toila koolist riigile, mistõttu on ministeeriumil lihtsam gümnaasiumiastme sulgemist korraldada. Sarnane on aga see, et suuremal või vähemal määral on selle vastu kogukond, kes kardab, et piirkonna niigi nõrgenenud elujõud saab gümnaasiumi kadumisega uue hoobi.

Ühine on ka see, et kõigi gümnaasiumide puhul rõhub ministeerium vähenevale laste arvule ning leiab, et kohaliku hariduselu tuleviku peamiseks otsustajaks ongi Exceli tabel. Ministeeriumil on selliseid otsuseid veel seetõttu lihtsam teha, et inimesed, kes otsustavad, pole kohalikud, nad ei tunne siinset elu ega olusid ning ega neid väga huvitagi, kuidas nende otsused kohalikku elu mõjutada võivad. Tabel ju ütleb, et tuleb kinni panna.

Kooli sulgemise mõju suures linnas, kus on mitmeid alternatiive, pole võrreldav väiksema koha hariduselu kokkutõmbamisega. Nii me näemegi, kuidas Ida-Virumaa suurtes linnades on koolivõrgu kokkutõmbamine läinud oluliselt valutumalt, kui see kulgeb maapiirkondades.

Siin on oluline, et riik suudaks pakkuda alternatiive, mis kohalike kaotusevalu leevendaksid. Alates kvaliteetse gümnaasiumihariduse tagamisest kuni korralike transpordiühendusteni välja. Sest ei ole ikkagi normaalne, kui gümnasistid, kelle koolipäev on niigi pikk, peavad kulutama päevas 2-3 tundi, et kooli ja koju tagasi saada. Eestikeelne gümnaasiumiharidus peab olema tagatud kõigile, sõltumata elukohast.