Kohtla-Järve piirkonnas on läbi aastate olnud probleemiks keemiatööstusest tulenev lõhnareostus. Selle vastu olid suuremad protestid juba üle kümne aasta tagasi, ehkki tegelikult olid Kohtla-Järve tööstusalal tegutsevad ettevõtted teinud selleks ajaks juba üksjagu pingutusi, et vähendada oma tootmise keskkonnamõju. Toona tekkis elanike ja keskkonnabürokraatia seireandmetes ka vastuolu: peened seireseadmed ei suutnud kinni püüda seda, mida suutsid inimeste ninad, ja ametlikult polnudki justkui midagi rikutud.
JUHTKIRI ⟩ Pidev võitlus puhta õhu pärast
Siiski saadi aru, et kui nii palju tuleb kaebusi, siis peab midagi ette võtma. Tehti analüüse ja monitooringuid, peeti koosolekuid ja lõpuks koostati ettevõtetele ka saaste vähendamise kavad, mille edukast täitmisest on nüüdseks raporteeritud. Aga võta näpust: ikka tuleb aeg-ajal ette olukordi, kus ametkonnad puutuvad kokku inimeste kaebustega − tänases Põhjarannikus kirjeldame Saka külas ja ka Kohtla-Järvel hiljuti toimunud haisurünnakuid.
Aastakümnete eest teineteise naabrusesse rajatud tööstuste ja elurajoonide kooseksisteerimine on kogu aeg elanikele ebamugavusi valmistanud. Vanemad elanikud teavad, et nõukaajal oli õhk Kohtla-Järvel mitu korda saastatum kui praegu. Aastatega on see märkimisväärselt puhtamaks saanud, aga ka elanike ootused oma elukeskkonna kvaliteedile on oluliselt tõusnud. Ja karta on, et niikaua kui eksisteerib tööstus, kestab ka võitlus puhtama õhu pärast. Eks tänapäeval pead tõstva rohereligiooni peamisi loosungeidki on võitlus puhtama elukeskkonna eest. Iseasi, mis hinnaga seda saavutada.