Mis saab Eesti majandusest 2024. aastal?

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: Madis Veltman / Scanpix

Uus aasta ei ole Eesti majanduses alanud just kõige helgemates toonides. Kui vaadata viimati avaldatud majandusnäitajaid, siis on pilt lausa nutune.

Eestis toodetud kaupade eksport kahanes novembri andmete järgi aastaga 12%, jaemüük oli mullusest 9% madalam, tarbijakindlus püsib varaste 1990ndate sügavuses ja registreeritud töötuse määr ületab 8%.

Kas siit saab ainult paremaks minna või ootab meid hullem alles ees? Viimased aastad on teinud analüütikud majanduse tuleviku ennustamisel väga alandlikuks, sest reaalsus ei kipu prognoosidega kuidagi kokku käima.

Põhistsenaarium on, et majandus ei ela ega sure. Eesti majandus on ekspordi suure tähtsuse tõttu väga sõltuv väliskeskkonnast. Kui vaadata neid prognoose, mida praegu euroalale ja meie peamistele kaubanduspartneritele visandatakse, siis on avanev pilt üsna rõõmutu ka seal.

Eesti majandusele tähendab see ennekõike seda, et kiiret ekspordi taastumist ei ole loota. Ilmselt saavutab eksport küll umbes aasta keskpaigaks oma põhja, kuid edasine kasv saab olema väga aeglane, eriti Põhjamaade turgudel.

Selle tagajärjel jätkub eelmisel aastal alanud trend, kus ennekõike töötlevas tööstuses ja seda abistavatel tegevusaladel väheneb nõudlus töökäte järele ning töötus suureneb. Töötuse kasvu panustab ka ehitussektor, kus ennekõike just erasektori tellimuste vähenemine teravalt tunda annab. Samas ei võta koondamised väga laiaulatuslikke mõõtmeid ja töötuse kasv piirdub protsendi-kahega. Et tööta jäämise oht ei puuduta keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimesi, siis ei vähene mullusega võrreldes oluliselt tarbimine.